SISUKORD

 

 

 

 

Eessõna. Juhised raamatu kasutamiseks 7

Kuidas Richard Athose mäe dieedi avastas 9

1. peatükk. Athose mägi: elu pühal mäel 13

2. peatükk. Mida kujutab endast paastumine? 18

3. peatükk. Athose mäe dieedi mõte: mille poolest

            see teistest erineb ja kuidas see toimib 21

4. peatükk. Athose mäe dieedi eelised 27

5. peatükk. Athose mäe dieedi kava 32

6. peatükk. Kindlusta väljavaated edule – aju ja keha häälestamine

kaalulangetamisele ja tervena püsimisele 40

7. peatükk. Dieediks valmistumine 47

8. peatükk. Nõuandeid edukaks dieedipidamiseks 52

9. peatükk. Dieedi toiduvalmistamispõhimõtted 58

10. peatükk. Athose mäe dieedi nauditavad toidud 63

11. peatükk. Athose mäe dieedi joogivalik 71

12. peatükk. Dieet ja alkohol 73

13. peatükk. Dieet ja einestamine väljaspool kodu 76

14. peatükk. Liikumine, tervis ja Athose mäe dieet 80

15. peatükk. Meditatsioon ja vaimne heaolu 87

16. peatükk. Dieedi jätkamine 92

17. peatükk. Paastupäevade retseptid 95

18. peatükk. Mõõdukuspäevade retseptid 142

19. peatükk. Pidupäevad 174

20. peatükk. Menüü kavandamine 177

21. peatükk. Athose mäe dieedi edulood 196

Pärast Athose mäe dieeti – kuidas edasi? 207

Soovitusi lisalugemiseks 209

Viited 211

Tänusõnad 213

Sisujuht 215

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EESSÕNA

 

 

 

 

 

 

Athose mäe dieet on turvaline ja lihtsalt järgitav toitumiskava, mis aitab kehakaalu langetada ning end tunduvalt tervemana tunda ja parem välja näha. Siin ei ole tegemist rangete loobumiste ega kalorite rehkendamisega. Spetsiaalseid dieettoite ega -jooke pole vaja. Tuleb vaid järgida mõningaid lihtsaid põhimõtteid ja valmistada toitu raamatusse valitud hõrgutavate retseptide alusel. Kui oled eesmärgiks seatud kehakaalu saavutanud, siis leiad, et uut kehalist vormi ja uusi toitumisharjumusi säilitada on lihtne.

 

JUHISED RAAMATU KASUTAMISEKS

 

Käesolev raamat on koostatud nii, et seda saaks lugeda ka lõigukaupa. Sa ei pea seda kaanest kaaneni läbi töötama. Paljud lugejad tahavad kohe teada, mida nad tegema peavad, ning löövad lahti dieedikava, retsepte ja toiduaineid puudutavad peatükid. Olenemata sellest, kas oled taimetoitlane, lihasööja või vegan – hulgaliselt retsepte ja oma elustiiliga sobivaid nõuandeid leiad siit igal juhul. Kindlasti on ka neid lugejaid, keda huvitab Athose mäe dieedi taust: kust see pärit on, kes seda proovinud on ja kuidas see neile mõjus? Raamatust leiab liikumisele, alkoholi tarvitamisele ja meditatsioonile pühendatud peatükid neile lugejaile, kes oma teekonnal tervisliku toitumise ja eluviisini on huvitatud ka nende aspektide arendamisest. Täiendavat tuge ja teavet, kauneid fotosid ja retsepte leiad Athose mäe dieedi koduleheküljelt www.mountathosdiet.co.uk, meie Facebooki lehelt www.facebook.com/themountathosdiet ja Twitterist www.twitter.com/mountathosdiet.

 

Paar sõna tervisest

Athose mäe dieedi koostamisel on abiks olnud elukutseline toitumisnõustaja; toitainete sisaldus soovitatud retseptides on tasakaalustatud, mis tagab kehakaalu alanemise kontrollitud ja tervislikul viisil. Kui sa põed mõnd kroonilist haigust, võtad ravimeid, oled rase, toidad last rinnaga või kannatad söömishäire all, soovitame sul enne dieedi või treeningukavaga alustamist oma perearstiga nõu pidada.

 

Märkused toiduainete kohta

Kui tekstis ei ole viidatud teisiti, on kõikides retseptides silmas peetud kooritud köögiviljade kaalu ning kõik toiduained peaksid olema parima kvaliteediga. Kui vähegi võimalik, kasuta vabapidamisel kasvatatavate kanade mune, maheliha ja -piimatooteid ning vastutustundlikult (jätkusuutlikult) püütud kala ja mereande.

 

KUIDAS RICHARD ATHOSE

MÄE DIEEDI AVASTAS

 

 

 

 

 

 

Ma naudin oma toitu... ja jooki.

Ma olen alati olnud gurmaan (maiasmokk, ütleks nii mõnigi minu kohta). Minu ema töötas toitlustusettevõttes, seejärel kokana ja viimaks kokandusõpetajana. Viiesena olin ema töö juures juba sage külaline: aitasin köögivilju koorida ja hakkida või segasin potis toitu. Minu isa alustas oma tööelu talunikuna, seejärel pidas aednikuametit. Kuna isa käis peaaegu iga päev kalal või jahil, teenisin ma oma taskuraha kalarookimise ja liharaiumisega. Isa kasvatas ise köögi- ja puuvilju ning ma harjusin mahetoiduga juba ammu enne seda, kui see moeasjaks muutus.

Nii pole midagi üllatavat selles, et sestpeale kui ma kooli lõpetasin ja vanematekodust lahkusin, olen oma korterikaaslaste, sõbrataride, naise ja pere jaoks koka rolli täitnud – pidusööke korraldanud, sisseoste teinud, toiduaineid ette valmistanud ja kokanud. Teistele toidu valmistamine võib pakkuda suurt rõõmu, kuid sellega käivad kaasas ka suured kiusatused. Et õigesti süüa teha ja õigeid toiduaineid valida, on väga tähtis kõike maitsta. See tähendas mulle – ja maiasmokale minu sees –, nagu ka paljudele teistele läänemaailma inimestele, et olin mõistetud kogu eluks oma kaalu jälgima.

Aastate jooksul jõudsin proovida paljusid ahvatlevaid, kuid üle jõu käivaid dieete ning minu vannitoakaalu näidud kõikusid 13 kilo ulatuses üles ja alla. Kõik dieedid, mida ma järgisin, toimisid teatud punktini – lühikest aega. Võtsin kaalust alla, tundsin uhkust, kui sõbrad ja kolleegid mu edusamme märkasid, ning vajusin depressiooni, kui kaalunumbrid endise näiduni tõusid – tavaliselt veel mõnekilose lisaga.

Kaks aastat tagasi muutus kõik.

Korraldasin koos abikaasaga neljanädalase puhkusereisi Kaplinna Lõuna-Aafrikas. See oli minu esimene reis Lõuna-Aafrikasse ning ma ei osanud aimata, millised kulinaarsed kiusatused mind ees ootasid. Ma ei osanud aimata ka seda, kui paljut see reis minu elus muudab.

Lõuna-Aafrika on kuulus oma ahvatleva ja küllusliku vikerkaareköögi poolest, mis kujutab endast eklektilist toiduvalmistamisvõtete ja toiduainevalikute segu ning koloniseerimise käigus tekkinuna hõlmab nii kohalikke kui ka sisserännanute toidutraditsioone. Kaplinnas, kus toit on odav ja toiduvalik külluslik, einestavad peaaegu kõik väljaspool kodu. Kuna paljudes restoranides on kaasavõetud jookide tarbimine lubatud, aitab see hinnatundlikel einestajatel veini arvelt veelgi raha säästa. Suurte toiduportsjonite ja odava veini kombinatsioon tõotas kiiret vööümbermõõdu paisumist. Võimalus viibida sellel kaunil maal neljanädalasel gurmeepuhkusel pani häirekella helisema.

Siis meenus mulle Athose mägi.

Põhja-Kreekas paiknev Athose mägi, üks maailma kauneimatest rikkumata loodusega kohtadest, on koduks kahekümnele õigeusukloostrile. Veidi aega enne Lõuna-Aafrika reisi olin naasnud nädalaselt retkelt Pühale mäele, nagu mõned seda paika nimetavad. Viibisin seal palveränduri ja munkade külalisena, elasin nendega külg külje kõrval, jalutasin ühest kloostrist teise, sõin ja jõin, järgides munkade dieeti ehk Athose mäe toiduvalikut. Koju jõudes tundsin, et olen heas vomis ja puhanud, ning nägin tervem välja.

Kõik Athose mäe kloostrid on enamjaolt isemajandamisel ning usukommete järgimise, aga ka toiduvarude kokkuhoidmise eesmärgil on nende toidulaud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti teistsugune kui muudel päevadel. Nendel kolmel päeval on munkade toiduvalik selline, mida meie nimetaksime taimetoitlase omaks: nad väldivad liha, kala, piimatooteid ja veini ning ei kasuta toiduvalmistamisel õli. Ülejäänud nädalapäevadel tarvitavad nad piimatooteid, muna ja kala, kasutavad oliiviõli ning joovad punast veini. Nädal aega pühade isade keskel elades kaotasin 0,9 kilo, ilma et oleksin seda püüdnud või tundnud, et olen sunnitud millestki loobuma.

Kaplinna jõudes heitsin pilgu Lõuna-Aafrika köögi kiusatustele ja mõtlesin: ei, need pole minu jaoks. Olin nädal aega kodunt eemal olnud, kaalus alla võtnud ja tundsin end seetõttu hästi. Selle asemel et kuu aega vabalt mõnuleda, taas juurde võtta ja täissöönuna koju tagasi jõuda, otsustasin: miks mitte jätkata Athose mäe toitumisviisiga, süües kolmel päeval nädalas ainult taimetoitu?

Kõik arvasid, et olen peast segane: “Sa puhkad sellises kokakunsti paradiisis nagu Lõuna-Aafrika ja kavatsed paastuda?!

Kuid see, millega mungad tegelevad, ei ole tegelikult paastumine. Nad söövad argipäevadel mõistlikult ja mõõdukalt, lubades endale enamat nädalalõppudel, mil tähistavad üht või teist oma paljudest usupühadest. Niisiis – mõeldud, tehtud. Neljal puhkusenädalal loobusin ma kolmel päeval nädalas lihast ja piimatoodetest ning ülejäänud päevadel sõin mõõdukalt. Ma avastasin, kui lihtne oli nädalasse kolme taimetoidupäeva lülitada, mõõdukalt süüa, ülejäänud kolmel nädalapäeval piimatooteid, liha, kala ja punast veini nautida ning lubada pühapäevadel endale kõike, mida hing ihkas. Tõele au andes tuleb öelda, et täiendav kaalulangus jäi ohtra õlle ja ahvatlevate suupistete tõttu saavutamata, kuid kuu aja pärast koju tagasi jõudes oli mu kaalunumber sama, mis reisile minnes.

Olin avastanud Athose mäe dieedi.

 

 

1.     PEATÜKK

 

ATHOSE MÄGI – ELU PÜHAL MÄEL

 

 

 

 

 

Athose mäe munkade toidulaud on püsinud üle tuhande aasta muutumatuna. Nende toiduvalik on tõepoolest igavikuline. Kuidas see eriline koht – Püha mägi – sellisena tuntuks sai?

On tõendeid, et esimesed kristlastest erakud asusid Athose mäele 7. sajandil. Tänapäeval on Athose mägi omavalitsuslik kloostririik Põhja-Kreekas Chalkidike maakonnas, mis on üks kolmest lõuna poole Egeuse merre sirutuvast poolsaarest. Liigirikkuse poolest silmapaistva ökosüsteemina on see üks vähestest paikadest maailmas, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja nii kultuurilise kui ka loodusliku tähtsuse tõttu. Pärimuse kohaselt reisis neitsi Maarja, kelle eest pärast Kristuse surma hoolitsesid jüngrid, koos evangelist Johannesega Küprosele Laatsarusele külla. Ootamatult puhkenud torm kandis nende laevukese Athose poolsaarele. Kui Maarja kaldal jalutas, äratasid mäe metsik loodus ja rikkumatu ilu temas vaimustuse. Ta õnnistas seda maanurka ning kuulutas, et Neitsi aiaks nimetatud paika edaspidi ükski naissoost olend ei pääse. Kui metsloomad ja kassid välja arvata (neid peetakse poolsaarel näriliste peletamiseks), on Athosel säilinud meessoo ainuvõim.

Esimene õigeusuklooster asutati 866. aastal. Tänaseks on Athosel 20 suuremat kloostrit, lisaks nendega külgnevad külad ehk skete’d ja lugematul arvul üksikuid mungakonge, mille elanikeks on ühe- või kahekaupa elavad eakamad mungad. Kokku elab Athose mäel umbes 2500 munka. Vanuserühmade eavahemik on väga lai: mõned mungad on juba üheksakümnendates eluaastates, kuid suurem osa kolme-neljakümnesed. Osa neist on mungad olnud juba aastakümneid, teised on hiljuti liitunud noviitsid, esindatud on väga erinevad ühiskonnagrupid. Õigeusk ja rahvuslus on lähedalt seotud – Kreeka kloostrite kõrval leidub ka Vene, Serbia ja Bulgaaria kloostreid, mis võõrustavad peamiselt vaid oma riigist pärit külalisi. Mungad ise on kokku tulnud üle terve maailma, sealhulgas USAst, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

Hoolimata mitmetest ohtudest, mis munkade eluolu häirivad – tehnoloogia kiire areng, sekularism ja poliitilised mõjutused –, on nende igapäevarutiin ja toidulaud püsinud viimase 1150 aasta jooksul peaaegu muutumatuna.

 

ELU KLOOSTRITES

 

Kloostrielu keerleb palve ümber. Suur osa päevast veedetakse kirikus jumalateenistustel, mis võivad kesta mitu tundi. Vaatamata ilmaelu hülgamisele, on munkade peamiseks kohustuseks maailma eest palvetada, kuigi kloostrielu ei ole läbinisti sissepoole pööratud. Mitmed kloostrid osalevad heategevuslikes ettevõtmistes, mis on seotud põgenike toetamise, noorte arendamise ja uimastisõltlastele uute tulevikuväljavaadete võimaldamisega ning loodusõnnetustes kannatada saanute abistamiseks loodud fondidega.

Kloostrid ise on hämmastavalt suured ning mõni neist sarnaneb lausa väikelinnaga. Neid kogukondi ümbritsevad müürid ja väravad, mis ehitati algselt selleks, et pakkuda kaitset marodööritsevate teeröövlite ja ristisõdijate vastu, kes püüdsid Püha mäge igal võimalusel vallutada ja alistada, himustades sealseid väärtuslikke ikoone, muistiseid ja käsikirju.

Pole üllatav, et selliste suurte ja rahvarohkete kogukondade majandamine nõuab tugevat tööd. Mõningate väljastpoolt palgatud abitööliste kõrval toetuvad mungad omaenda annetele ning saavad märkimisväärselt hästi omal jõul hakkama. Suur osa ehitiste remonditöödest ja üldistest majapidamistöödest tehakse ära traditsioonilisi töövõtteid ja tööriistu kasutades. Tänapäev oma nelikveoliste autode, telefonide ja internetiga on hakanud ka siia hiilima, kuid suuremalt jaolt on Athose mägi sellele, mida Henry Adams 1890. aastatel “kiirenevaks muutuseks” nimetas, immuunseks jäänud.

Vaatamata mõningatele 21. sajandi elustiili vältimatutele ilmingutele, käib elu Athose mäel maailmaga erinevat jalga. Kloostrites on siiani kasutusel vana Juliuse kalender, mis tähendab, et Athose mäe ajaarvamine on ülejäänud Kreekast ja Euroopast 13 päeva maas. Kloostri liturgiline päev algab mitte südaööl, vaid päikesetõusuga, mis tähendab, et munkade päevarütm on “maailmaga” võrreldes, nagu mungad seda nimetavad, viis tundi taga.

Athosel pole telereid, muusikariistu, reklaamtahvleid, ajakirjandust, müra ega õhusaastet. Munkade maailmas näib kõik olevat sellele rihitud, et elu nii kaua kui võimalik aeglasel lainel hoida. Nii karmilt kui see lääne inimese kõrvadele ka ei kõlaks, lisavad need vabatahtlikud anakronismid paigale müstilisust ja teise maailma tunnet.  Athose mäe kloostrite erilisusel on suur roll nende kestmajäämises.

 

KÜLALISENA PÜHAL MÄEL

 

Athose mäe külastamine ei ole just kõige lihtsam. Esiteks, nagu olevat otsustanud neitsi Maarja ise – naisi Pühale mäele ei lubata. Lisaks õigeusklikele meestele, kes võivad kloostrisse iga päev tulla, antakse külastusluba ka kümnele mitteõigeusklikule palverändurile. Külastajad taotlevad endale aegsasti diamoniterion’i hoolikalt tembeldatud ja allkirjastatud passi –, mis annab selle esitajale õiguse jääda Athose mäele vaid kolmeks ööks, kusjuures kõik majutatakse eraldi kloostritesse. Öömaja kindlas kloostris tuleb telefoni, kirja või faksi teel varakult reserveerida.

Igal hommikul kell 9.45 väljub Athose mäele praam, kogudes reisijaid kokku erinevatest rannikuribal paiknevatest kloostritest, mis palistavad teed Daphnesse – väikesesse sadamasse poolsaare tipul mäest paari tunni tee kaugusel. Lahkuvad palverändurid kogunevad kobarasse ja praam alustab tagasiteed Ouranapoulisse. Kui ilm vähegi lubab, toimub reis iga päev aasta ringi. 

Pideva külaliste voo tõttu on kloostrid saginat täis, et tulijatele, keda on aastas sadu, peavarju ja toitlustust pakkuda. Toidu ja majutuse eest tasu ei nõuta ega ka oodata. Palveränduritele abi ja öömaja pakkuda, andes endast parim, on kõikide kloostrite kohustus.

 

MUNGAD, NENDE KÜLALISED JA PÄEVARING

 

Munkade ööpäev jaguneb kolmeks: palve-, töö- ja uneaeg. Iga aasta algul jagab kloostriülem kõikidele vennaskonna liikmetele kindlad ülesanded, millest järgnevaks aastaks, vahel ka kauemaks, saab nende igapäevatöö.

Teha on palju. Esiteks on õigeusukloostrid oma usu põhimõtetest lähtuvalt kohustatud palverändureid vastu võtma alati, kui vähegi võimalik. Kreekakeelne sõna xenios tähendab nii võõrast kui ka külalist. Külaliste tervitamist ja võõrustamist peeti Vana-Kreekas väga tähtsaks, sest usuti, et külaliste seas võib olla jumalaid ning et kui võõrustaja oma kohustustega toime ei tulnud, võis karta kontvõõraks kehastunud jumala viha ja kättemaksu.

Kreeklased on xenia (võõrustamise) oma tavadesse ja kommetesse lülitanud ning suuremas osas Kreekast (kui mitte kõikjal) on see tavapärane praktika. Mõned kloostrid võtavad vastu vaid väikese rühma palverändureid, teised aga sadu külalisi päevas ning kõigile neile tuleb pakkuda toitu ja öömaja. Toitu tuleb valmistada ja serveerida, refektooriumi lauad peab koristama ja järgmiseks söögikorraks katma, toad vajavad koristamist ja voodipesu vahetamist.

Paljud mungad ei välju oma kloostri piiridest. Kui nad seda teevad, siis selleks, et praamiga “suurele maale” sõita või naaberkloostrit külastada. Kuigi Athosel leidub ka transpordivahendeid, eelistatakse poolsaart risti-rästi katvatel Bütsantsi-aegse sillutisega muularadadel jalgsi liikuda. Naaberkloostrisse jõudmine võib võtta kolm kuni viis tundi ning kui samal päeval tagasi tulla, siis kaks korda nii palju aega.

Munga elu võib olla vaimne ja kontemplatiivne, kuid see on ka töine ja igapäevaaskeldustega täidetud – kloostrielu pole kunagi tähendanud hõlbuelu. Milliseid ülesandeid mungale ka määratud poleks, kolmandik tema päevast möödub töiselt: põllul, köögis, kalastades, hooneid kõpitsedes, voodeid korrastades või koristades.

Aiad ja mesilad nõuavad samuti pidevat hoolt. Istutamine, kastmine, rohimine, pookimine, pügamine ja saagikoristus, iga töö omal ajal, ei anna munkadele hõlpu, eriti kui mõelda, et kõike seda tehakse Kreeka lõõskava päikese all pealaest jalatallani musta rõivastatult. Ent kõige selle juures teevad mungad aiatööd rõõmuga, pidades seda üheks parimaks võimalikuks treeninguks. Hea vanamoodne kehaline töö värskes õhus tähendab seda, et vatsakat munka naljalt ei kohta.

 

KUIDAS MUNGAD SÖÖVAD

 

Athose mäe dieet on üks maailma paremini hoitud saladusi.

Uuringud on näidanud, et Athose mäe kloostrid kuuluvad maailma parimate tervisenäitajatega kogukondade hulka. Mungad elavad kõrge vanuseni ning väga vähesed neist põevad vähki, südameveresoonkonna haigusi, diabeeti või Alzheimeri tõbe. Nende toitumisviisil on väga meeldiv kõrvalmõju – loomulik kehakaalu alanemine.

Mungad ei loe kaloreid ega kannata loobumispiinu, mida läänemaailmas tuntud moedieetidega seostatakse. Nende toitumislaadi ei saagi tegelikult dieediks nimetada, pigem on see eluviis. Nad söövad head toitu, joovad head veini, tarvitavad vanaaegseid põhimõtteid järgides tervislikke rafineerimata toiduaineid, söövad mõõdukalt, liiguvad regulaarselt ning kuuluvad maailma terveimate ja parimas vormis olevate inimeste hulka.

Kõik kloostrid on suuremalt jaolt isemajandamisel ning mujalt ostetakse sisse vaid väga väheseid tooteid. Kloostreid ümbritsevad rohtaiad, viljapuuaiad, viinamarjaistandused, mesitarud ja õlipuusalud; kõik, mida viljeldakse, on looduspuhas ja hooajaline, maaharimine ja selle viljakana hoidmine nõuab palju aega ja vaeva. Kloostritel on omad väikesed sadamad, kust kalapaatidega merele minnakse. Kalapüük on tavaliselt eelmänguks kirikupühadele, mille saabudes kalu suuremal hulgal roogitakse, rapitakse ja potti pistetakse.

Kloostri söögikorrad on igapäevaste usutavade pikenduseks ning neid on ette nähtud kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Toitu süüakse vaikides, sest söögiaegadel kuulavad mungad päevalugemisi pühakirjast (mida vahetevahel katkestavad abti sõnavõtud). Suurem osa söögikordadest kestab 20 minutit ning need lõpevad, kui abt kella helistab. Kuigi mungad vaatavad söömisele kui kütuse tankimisele, on nende toiduvalik maitsev ja mitmekesine, sisaldades suppe, aedvilju, ube ja teisi kaunvilju, isevalmistatud salateid, leiba ja puuvilju.

Nende söömisrütm püsib ühesugusena: esmaspäevad, kolmapäevad ja reeded on paastupäevad, mil süüakse peamiselt taimetoitu – piima, loomseid valke, veini ega oliiviõli ei tarbita. Paastupäevaroad valmistatakse pigem vee kui õliga. Hoolimata teatud piirangutest sisaldab tüüpiline paastupäeva menüü küllaldaselt toitu: on üsna tavaline, et toitu jääb üle, siis kasutatakse ülejääke järgmise päeva toidu valmistamiseks või antakse need kloostri kassidele, kes elavad peamiselt oma hiirepüügioskuste najal – nälga ei jää keegi.

Ülejäänud nädalapäevad (kui just mõnd kirikupüha tulekul pole) on niinimetatud mõõdukuspäevad, mil päevamenüüd laiendatakse kala, juustu, munade, veini ja jogurtiga.

Kirikupühad on rõõmsad sündmused ning siis troonivad toidulaual isepüütud värske kala, koogid ja maiustused, mõnikord serveeritakse isegi jäätist. Mungad näevad neis maiuspalasid, kuid isegi pühade ajal süüakse mõõdukalt.

 

 

2.    PEATÜKK

 

MIDA KUJUTAB ENDAST PAASTUMINE?

 

 

 

 

 

Paastumisel on erinevaid vorme. Kui arst käsib sul paastuda, mõtleb ta seda, et jooksid ainult vett ega sööks midagi. Religioosne paast on erinevates usundites erinev ning selle intensiivsus võib sõltuda sellest, kui usklik või pühendunud ollakse. Näiteks islamiusulised ei tohi paastukuu ramadaani kestel päevasel ajal ivagi suhu pista ning katoliiklased ei söö reedeti liha (nii on kalast saanud traditsiooniline valik).

Paastumine ei tähenda alati täielikku toidust loobumist. Sageli tähendab see lihtsamat toitu. Kreeka-katoliku usus tähendab see loobumist lihast, kalast ja piimatoodetest (juust, piim, jogurt), alkoholist ja toiduõlist. Süüakse ainult niipalju, kui keha normaalseks funktsioneerimiseks vajab – ei kübetki rohkem. Athose mäe dieedi juures peame me kinni munkade paastureeglitest. Nende jaoks tähendab paastumine lihtsa toidu söömist mõõdukates, kuid mitte piiratud kogustes, ning liha, piimatoodete, alkoholi ja toiduõli vältimist. Toidud on lihtsamad ja kogused väiksemad ning mungad ei näkitse söögivaheaegadel.

Mis iganes kavatsustel ja eesmärkidel söövad mungad esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti taimetoitu. Ent kui mõnelt mungalt küsida, miks nad taimetoitu söövad, ei oska nad sellele vastata, sest nad ei pea ennast taimetoitlasteks.

Mungad ei arva, et nende toiduvalik on paastupäevadel piiratud – see on lihtsalt teistsugune. See on üks osa nende soovist teha asju mõõdutundega. Nende vahelduv paastumine on viis anda kehale puhkust, puhastades sellega mitte ainult keha, vaid ka meelt. Mungad ei tunne erilist huvi hüvede vastu, mis paastuga kaasneda võivad: parem tervis, kehakaalu kontrolli all hoidmine, pikem eluiga. Munkade jaoks on need vaid vähest huvi pakkuvad lisaväärtused eluviisile, mida nad on järginud üle tuhande aasta – kloostritoit on vaid vahend eesmärgi saavutamiseks.

Kloostri söögikorrad on ühised ettevõtmised, mis leiavad alati aset reflektooriumis – ruumis, mis asetseb tavaliselt peakiriku uste vastas. Nii on munkadel lihtsam söögikordi liturgilisse elumustrisse lülitada – neist saab jumalateenistuste pikendus. Regulaarne paastumine lubab munkadel alistada kõik liialdamissoovid ning laseb neil koondada oma tähelepanu vennale, kelle ülesandeks on pühakirja ettelugemine. Mõõdukus aitab aplust ohjes hoida. Paastumine ja enesekontroll on voorused.

 

PAASTUMINE 21. SAJANDIL

 

Nii paastumine kui ka taimetoitlus on tänapäeval dieetidega tegelevates ringkondades väga populaarsed, kuid ometi pole kummaski midagi uut. Juba 19. sajandi keskpaiku kirjutas dr Hookey raamatu “Ei hommikusöögile” (The No Breakfast Plan). Taimetoitlust on ammu kiidetud kui võimalust tervise parandamiseks ja vaimsuse arendamiseks ning selle juuri võib otsida Vahemere maade idaosa ja Vana-India kultuurist. Kreeka filosoof Pythagoras võttis taimetoitluse kiituseks sõna juba enam kui 2500 aastat tagasi ning paljude maailma religioonide – budismi, hinduismi, džainismi ja šintoismi tavade hulka kuuluvad taimetoitlus ja regulaarne paastumine. Regulaarset paastumist on pikka aega praktiseeritud ka juutide, kristlaste ja moslemite seas kui puhastumise ja meeleparanduse vormi.

Viimase sajandi-poolteise jooksul on arstid kogu maailmast soovitanud paastumist ravivõttena väga mitmesuguste tervisehädade puhul, alates reumast ja nakkushaigustest ning lõpetades eesmärgiga soolestikku puhastada.

 

KUIDAS ATHOSE MÄE DIEEDI PAASTUPÄEVAD

TERVISE PARANEMISELE KAASA AITAVAD

 

Pole mingit kahtlust, et Athose mäe mungad naudivad pikka ja tervet elu, mis on paljudest läänemaailma katkuna ründavatest vaevustest vaba. Nende rekordilistes tervisenäitajates on kindlasti oma osa ka suhteliselt aeglasel elustiilil ning eksistentsiaalsete murede puudumisel, kuid lisapanuse annavad ka kolm taimetoidupäeva nädalas.

Tarbitavate kalorite loomulik vähendamine paastupäevadel toob tervisele palju kasu. Usume siiski, et munkade heade tervisenäitajate taga ei ole ainult paastumine. See on paastumise ja lisanduva kolme mõõdukusepäeva kombineerimine, mis füüsilist ja vaimset tervist hoida aitab.

Paastumine (ja mõõdukus) aitavad kehal puhata ja puhastuda. Järjest rohkem lisandub teaduslikke tõendeid, et lühikesed paastumisperioodid aitavad tervist parandada. Paastumine aitab korrastada vererõhku (kõrge vererõhuga kaasneb suurem insuldi- ja südamehaiguste oht), parandab insuliinitundlikkust (vähendades diabeeti haigestumise ohtu), parendab lipiidide tasakaalu veres (veres sisalduva rasva ja kolesterooli taset). Samuti leidub tõendeid, et see aitab eluiga pikendada, aju tervena hoida ning vähiriski alandada.

Oma osa on ka varajastel õhtusöökidel. Mida varem me oma päeva viimase toidukorra sööme, seda kauem on kehal aega puhata ja taastuda. Paljud lääne inimesed näevad söömises 24/7 kestvat ajaviidet, samal ajal kui Athose mäe dieediga kaasnev paastumine on lihtsalt viis, kuidas teisiti söömist mõõdukalt söömisega tasakaalustada. See on täiesti teostatav.

Athose mäe mungad söövad sellisel viisil iga päev, iga kuu, iga aasta. See ei ole nende jaoks dieet lääne mõistes, see on nende eluviis ning selle püsikindlus jätab neile vähe võimalusi rongilt maha hüppamiseks. Jojoefekt, mis paljusid tänapäeva dieete iseloomustab, tekib lihtsalt, kui seniste toitumisharjumuste juurde naastakse – kehakaal hüppab üles, tavaliselt kiiremini, kui see alanes.

 

 

3.     PEATÜKK

 

ATHOSE MÄE DIEEDI MÕTE

MILLE POOLEST SEE TEISTEST ERINEB  JA KUIDAS SEE TOIMIB

 

 

 

Uuringud näitavad, et Athose mäe mungad kuuluvad maailma kõige parema tervisega inimeste hulka. Aristotelese ülikoolis Thessaloníkis uuriti munkade tervist, füüsilist vormi ja pikaealisust. Uuringu tulemused olid hämmastavad. Vähki ei esine peaaegu üldse, eriti mao-, soole-, söögitoru- ja seedetrakti, põie- ning eesnäärmevähki. Insulte ja südameatakke tuleb ette haruharva ning Alzheimeri tõvest pole õieti kuuldudki.

Athose munkade keskmine eluiga on pikem kui Kreeka maismaaosa meestel. Kloostrite kalmistutel on näha, et suurem osa sinna maetutest on elanud kaheksakümnendate ja üheksakümnendate eluaastateni. 2013. aasta maikuus uuriti kaht kloostri kalmistut ning selgus, et esimesele kalmistule maetud elasid keskmiselt 87 eluaasta ja teisel 89 eluaasta vanuseks. Briti meeste keskmine oodatav eluiga on 79 ning Kreeka meestel 78 eluaastat (MTO, 2011).

Munkade pikaealisus on tavaliselt pandud kloostri toitumisviisi arvele, mis sarnaneb tüüpilisele Kreeka talupojatoidule ehk nn Vahemere dieedile: kõrge juur- ja kaunviljade osakaal, puuviljad, pähklid, täisteraviljatooted ja oliiviõli. Vahemere dieeti iseloomustab ka mõõdukas kala, linnuliha ja punase veini tarbimine ning madal piimatoodete, punase liha, töödeldud toidu ja maiustuste osakaal.

Toit, mida kloostrites süüakse, on värske, mahedalt kasvatatud ja hooajaline. Mungad ei söö peaaegu üldse liha ega töödeldud toitu ning varieerivad toiduõliga valmistatud toite veega valmistatud toitudega, andes maole kolmel päeval nädalas puhkust.

Athose mäel elanud mungad on sel viisil toitunud juba tublisti üle tuhande aasta ning nende söömisviisid on nende religioossete praktikate osa. Athose mäe dieet ei ole sajandite jooksul peaaegu üldse muutunud ning on tekkinud selleks, et püsima jääda.

 

PÕHJUSED, MIKS ATHOSE MÄE DIEET

SULLE MEELDIMA HAKKAB

 

Athose mäe dieet ei kujuta endast tavapärast karmi toitumisrežiimi, mida iseloomustavad ranged reeglid ja spetsiaalsed toidulisandid. See on säästlik ja mõõdukas toitumisviis. Kui sa juba tunned rõõmu värsketest hooajalistest köögiviljadest ning oskad hinnata värske kala ja kanaliha maitset, peaks see dieet sulle hästi sobima. Ent kui sinu poenimekiri sisaldab tavaliselt valmistoite, töödeldud toitu, hulgaliselt loomaliha ja alkoholi, võib Athose mäe dieet sulle tõelise ilmutusena tunduda.

Võtab vaid kolm nädalat, et märkaksid, kuidas su keha ja ainevahetus reageerivad väikestele muudatustele söömis- ja ostuharjumustes. Athose mäe dieedi katsetamisel osalenud vabatahtlikud on meile korduvalt jutustanud, kuidas see on nende jaoks kaasa toonud muutusi mõtlemises, keskendumis- ja tähelepanuvõimes, millega on kaasnenud:

 

·                    suuremad teadmised köögiviljadest, nauding nende söömisest ja valmistamisest;

·                    näljasööstude puudumine (kadumine);

·                    igasuguse ilmajäetustunde puudumine;

·                    vähenenud isu loomaliha järele;

·                    tunduvalt väiksem valmistoidu tarbimine;

·                    paindlik söömis- ja dieedikava;

·                    mõistlikul tasemel alkoholitarbimine;

·                    toiduülejääkide vähenemine;

·                    tuntav kokkuhoid söögi ja joogi arvelt.

 

KIIRDIEEDID

 

Dieedid tulevad ja lähevad. On arvatud, et Suurbritannias, kus elab 12 miljonit rasvunud ja 24 miljonit ülekaalulist inimest, peab ühel ajahetkel üht või teist tüüpi dieeti vähemalt 27 miljonit inimest. Paljusid neist võib nimetada kiir- või moedieetideks. Termin “moedieet” kõlab üsna kurvalt, sest sama ruttu kui need dieedid populaarseks saavad, vajuvad nad unustuse hõlma. Kas mäletate veel greibidieeti? Kapsasupidieeti? Veregrupidieeti? Tsoonidieeti? Atkinsi dieeti? Dukani dieeti? South Beachi (lõunaranniku) dieeti? Kõik need olid omal ajal edukad – lühikest aega. Epiteet “moehullus” tähendab ka seda, et dieet ei tugine üldiselt tunnustatud arusaamadele tervislikust toitumisest, ning sageli on ilmnenud, et see ei toimi või sellest on väga raske kinni pidada.  

 

ENESEPIIRAMISE LÕKS

 

Suur osa dieetidest kukub läbi, sest on keskendunud millestki loobumisele. Enamik inimesi on võimelised oma söömis- ja tarbimisharjumusi mõneks ajaks muutma. Iga uue dieediga kaasneb algul innukas õhin, kuid mõne aja pärast see lahtub. Kui põhjuseks ei saa vana hea kiusatus, mis sunnib iga kord külmkapiust avama, kui sellest möödutakse, või küpsisekarpi revideerima, et see kenasti tühjaks teha, saab selleks sotsiaalne surve. Raskused tekivad siis, kui puututakse kokku piiratud valikutega restoranimenüüs, praetaldrikuga, mille tõstavad sulle parimate soovidega ette sind võõrustavad sõbrad, või suupistelauaga peoõhtul, mis tekitab kiusatuse maitsta õhtu jooksul natuke kõigest.

Loobumine ainult suurendab tungi selle järele, millest sa loobunud oled. Pelgalt fakt, et dieet sunnib sind loobuma millestki, mis sulle väga meeldib, paneb su mõtted selle ümber keerlema. Kui loobumus on kestnud küllalt kaua, muutub kiusatus viimaks väljakannatamatuks ning “suutäiest, mis ei tee ju midagi halba” saab märkamatult terve kõhutäis. Nädal aega ei kübetki šokolaadi – seejärel kaks tahvlit korraga… Sellise nõrkushetke ja veel paari libastumise järel annab suurem osa dieedipidajaist alla, mõeldes: “Tühja kah. See dieet ei tööta. Mina loobun.”

Viga pole dieedis, vaid ebaloomulikus ja püsivas ilmajäetustundes, mis sellega kaasas käib. Põhjus, miks kiir- ja moedieedid läbi kukuvad, seisneb selles, et nendega kaasnevad tõsised loobumised ja tugev kalorite kärpimine, mis sunnivad keha energia saamiseks lihaseid lammutama. Kiirdieedi tulemusel kehakaal tõepoolest langeb, kuid see tuleb vähenenud rasva kõrval ka glükogeeni ja proteiinide arvelt. Viimaks püüab keha raisatud energiavarusid taastada ning algne kaalukaotus jääb toppama. Mida väiksem on su lihasmass, seda aeglasem on ainevahetus, mille tulemusel hakkab rasv hõlpsamalt kogunema, kui dieet lõpetatakse. Seda tüüpi dieedid toimivad lühikest aega, kuid viimaks leiab su keha, et tegemist on näljaga, ning hakkab otsima kõiki võimalusi varude talletamiseks. Jojodieet on ainevahetuse jaoks nagu sõit Ameerika mägedel.

Kui eelnevast jutust veel ei piisanud, siis vähe sellest, et vaegtoitumine ei suuda pakkuda kiiret tervise paranemist, viib kiire kaalukaotus ka tuge pakkuva nahaaluse rasvakihi kadumisele, mis omakorda võib viia kortsude tekkimiseni.

 

MÕÕDUKUSE TÄHELEPANUVÄÄRNE MÕJU

 

Athose mäe dieet ei tähenda endale kauakestvate piirangute seadmist. See ei ole eitamisdieet. Siin ei ole pistmist kalorite lugemisega – mungad ei loetle midagi peale sõlmede oma palvenööril. Kui oled seda dieeti mõne nädala järginud, muutub sinu suhtumine toitumisse kiiresti. Teravad näljasööstud ja nendele järgnev liigsöömine kaovad minevikku. Sinu suhtumine tugevalt töödeldud supermarketi-lasanjesse muutub igaveseks. Toiduülejäägid kahanevad olematuse piirile, sest söömata toitu, mida ära visata, jääb väga vähe järele. Athose mäe dieet asetab sind tagasi kindlale pinnale ning lubab sulle, et süütunne või ahistav ilmajäetustunne ei vaeva sind üldse, või kui, siis väga vähesel määral.

Põhjus, miks Athose mäe dieet toimib ja kaotatud kilod pärast soovitud kehakaaluni jõudmist tagasi ei tule, seisneb selles, et paari-kolme nädala jooksul viib see sind automaatselt oma söömisharjumuste ümberhindamiseni. Asi ei ole niivõrd dieedis, kuivõrd selles, mida me toidust mõtleme ja kuidas me seda tarbime; selles, kuidas see meie elu kujundab ja tervist mõjutab. See dieet on sündinud täiuslike tegurite koosmõjul: ta on nauditav, paindlik, ja mis kõige tähtsam – teostatav.

Munkade jaoks on toidud loomingu, mitte mugavuse küsimus. Kloostritesse valmistoite ega töödeldud toiduaineid ei satu. Mungad võtavad aega, et oma köökides maitsvaid ja toitvaid roogi valmistada, kasutades hooajalisi mahedalt kasvatatud toiduaineid ja ürte, mis pärinevad enamasti nende endi aedadest, põldudelt ja õlipuusaludest. Mungad kasvatavad ise nisu ja küpsetavad ise oma igapäevast täisteraleiba.

Ka ei ole mungad täiskarsklased. Pooli nende söögiaegadest saadab isevalmistatud vein, mida serveerimiseks suurtest vaatidest pudelitesse ümber valatakse.

Athose mäe mungad ei tegele dieedipidamisega. See, mida me siin raamatus Athose mäe dieediks nimetame, on lihtsalt Kreeka õigeusumunkade toitumisviis, mis on ühesugusena püsinud üle tuhande aasta. See on hoidnud neid saledatena, heas vormis ja ebatavaliselt tervetena läbi nende pikkade elude. Kui hakkad rõõmu tundma paindlikkusest ja ilmajäetustunde puudumisest, mida Athose mäe dieedi järgimine tõotab, siis kaalulangus, mida saadavad suurem kehaline aktiivsus ja parem tervis, on asja loomulikuks jätkuks.

 

TEE TAGASI SALEDAMA, TERVEMA

JA PIKEMA ELU JUURDE

 

Athose mäe dieet kujutab endast toitumisviisi, mida järgisid meie vaarvanemad. Mõtle ennast tagasi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse aastatesse. Sel ajal töödeldud toiduaineid ei olnud. Toiduaineid osteti kohalikelt spetsialiseerunud väikepoodnikelt, valmistoite ja kulinaarialette ei tuntud, hamburgeriputkasid ja pitsasid pakkuvaid kiirsöögikohti polnud veel avatud; juur- ja puuviljad olid rangelt hooajalised; keemilisi säilitusaineid ja toiduvärve ei olnud olemas; mürgiseid sünteetilisi pestitsiide, herbitsiide ja fungitsiide ei tuntud.

Meie esivanemate toidulaual oli rikkalikult puu- ja juurvilju, herneid, läätsi ja ube – kõike seda, mida me 21. sajandil sageli “supertoiduainetena” tunneme. Toiduportsjonite suurus oli tagasihoidlik. Liha oli kallis, seda söödi harva kui maiuspala ning täiendati hooajaliste köögiviljade rikkaliku valikuga. Odavad toiduained olid ühtlasi ka need, mis Victoria ajastu inimeste tervisele head tegid. Juurvilju, sibulaid, vesikressi, peeti ja kapsast söödi palju ning need olid mahedalt kasvanud. Rasvane kala ja mereannid, oad, läätsed ja herned olid
odavad ja sageli laual. Tänapäeva läänemaailmas lubame endale ülesöömist ning kannatame samal ajal toitainevaeguse all.

Üks Suurbritannia populaarsemaid supermarketeid müüb veiselihaga lasanjet, mis sisaldab ei vähem ega rohkem kui 32 koostisainet. (Lasanjeretsept kokaraamatus “Hõbelusikas” (The Silver Spoon) – Itaalia köögi piiblis – sisaldab 11 koostisainet). Mida meie vanaemad oleksid sellest veidrusest arvanud?

 

KOKKUVÕTLIKULT ATHOSE MÄE DIEEDIST

 

Athose mäe dieet kujutab endast munkade toitumisviisi, mida on pisut kohandatud läänemaailma eluoluga. Munkadel on isekehtestatud, piiratud ressursid, nad elavad teise kalendri järgi ning nende ajatsoon on viis tundi taga meie ehk maailma päevakavast, nagu mungad seda nimetavad. Meie, kes me elame väljaspool Püha mäge, naudime hoopis teistsuguse maailma hüvesid, mis pakub meile laiemat toiduainete valikut ja võimalusi nende hankimiseks. Munkade söömisharjumused on läbi põimunud nende usutavadega ning paindlikkust on nendes vähe, kui üldse. Meie, lääne inimesed, sööme tavaliselt kolm korda päevas ning sageli erinevatel kellaaegadel. Et dieet meile sobiks, tuleb meil leppida sellega, et me ei saa munkade eluviisi ja söömisharjumusi ülima täpsusega üle võtta.

Paastureegel, mida mungad järgivad, on üks Athose mäe dieedi aluspõhimõtetest. Dieedi pidamisel sööd sa kolmel päeval nädalas paastutoite, ülejäänud kolmel päeval mõõdukalt ning üks päev jääb pidupäevaks, mil võib süüa ja juua kõike, mida hing ihaldab.

Paastupäevad on rasvavaesed taimetoidupäevad: liha, kala, kana ja piimatooteid ei sööda ning toiduõli ei tarvitata. Paastupäevadel alkohoolseid jooke ei jooda ning toiduportsjonid hoitakse väikesed. Ülejäänud päevadel süüakse peamiselt puu- ja juurvilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid, kuna tühje kaloreid sisaldavaid rasvaineid ja magusat tarvitatakse vähe.