Sisukord

 

 

 

 

 

Joonised   4

Sissejuhatus

          Inimolu   7

Esimene peatükk

          Pöörduks: inimese energiaringe   11

Teine peatükk

          Sina kui lõpmatus: sinu kaksteist tšakrat   31

Kolmas peatükk

          Kakskümmend vaimset energiakeskust   74

Neljas peatükk

          Arenev mina   92

Viies peatükk

          Eest taha: kehasiseste keskustega töötamine   126

Kuues peatükk

          Sind ümbritsev sina: energiaväli   146

Seitsmes peatükk

          Vooluga ühinemine: energiakiired   189

Kaheksas peatükk

   Tervendaja printsiibid   201

Üheksas peatükk

   Vaimne kuju   210

Kümnes peatükk

   Töö kehaga: võtmepunktid   233

Üheteistkümnes peatükk

   Emotsioonide mõistmine   253

Kaheteistkümnes peatükk

          Oma tunnete vabastamine   276

Kolmeteistkümnes peatükk

          Olla oma Jumaliku Allika mina: igapäevaelu šamaanina   294

Lisa   307

Kirjandus    317

 

 

Joonised

 

 

 

Joonis 2a      Esimesed kaksteist tšakrat                                 Värvileheküljed

Joonis 2b     Seitse koonuselise lehtri kujulist kehasisest tšakrat

                           ühinevad füüsilise kehaga selgroo juures                                     

Joonis 2c      Tšakrad kasutavad füüsilist, psüühilist                                                                                                                         

                           ja intuitiivset kommunikatsiooni                                                      

Joonis 2d     Esimene tšakra                                                                                             

Joonis 2e      Teine tšakra                                                                                                   

Joonis 2f      Kolmas tšakra                                                                                               

Joonis 2g     Neljas tšakra                                                                                                  

Joonis 2h     Viies tšakra                                                                                                    

Joonis 2i      Kuues tšakra                                                                                                  

Joonis 2j      Seitsmes tšakra                                                                                            

Joonis 2k     Kaheksas tšakra                                                                                          

Joonis 2l      Üheksas tšakra                                                                                             

Joonis 2m    Kümnes tšakra                                                                                              

Joonis 2n     Üheteistkümnes tšakra                                                                            

Joonis 2o     Kaheteistkümnes tšakra ehk tšakra teisene süsteem

                           kehasiseste tšakra punktidega (1–14; 25–32)                            

Joonis 2p     Kaheteistkümnes tšakra ehk tšakra teisene süsteem                                                         

                           kehasiseste tšakra punktidega (15–24)                                          

Joonis 3a      Kakskümmend vaimse energia keskust      Värvileheküljed

Joonis 5a      Tšakrate leidmine pendliga                                                                   

Joonis 6a      Aura kihid                                                                    Värvileheküljed

Joonis 6b      Kroonilise väsimuse all kannatava inimese aura                      

Joonis 6c      Esimene aurakiht                                                                                        

Joonis 6d       Teine aurakiht                                                                                             

Joonis 6e       Kolmas aurakiht                                                                                         

Joonis 6f        Neljas aurakiht                                                                                            

Joonis 6g       Viies aurakiht                                                                                              

Joonis 6h       Kuues aurakiht                                                                                            

Joonis 6i        Seitsmes aurakiht                                                                                      

Joonis 9a       Enamik hinge/meele/keha seostest                                                  

Joonis 9b       Vahelmine tervenemisstaadium, mis hõlmab olemuse        

                            väljendumist (sarnaneb meie eesmärgistatud eluga)             

Joonis 9c       Edenenud tervenemisstaadium                                                          

Joonis 10a    32 tšakrat ja selgroog                                            Värvileheküljed

Joonis 10b    Õndra- ja ristluulülid ning nende seos tšakratega                  

Joonis 10c    Nimmelülid ja nende seos tšakratega                                            

Joonis 10d    Rindmikulülid ja nende seos tšakratega                                      

Joonis 10e    Kaelalülid ja nende seos tšakratega                                                

Joonis 13a    Täiskasvanumina, sisemine laps, Jumalik Allikas                 

Joonis 13b    Täiskasvanumina, sisemine laps, Jumalik Allikas                 

Joonis 13c    Täiskasvanumina, sisemine laps, Jumalik Allikas                 

Joonis 13d   Jumaliku Allika endasse lubamine on võti oma minade ühtesulatamiseks         

Joonis 14a    Rinnavähi energeetilised tunnused                                                 

Joonis 14b   Eesnäärmevähi energeetilised tunnused                                       

Joonis 14c    Südamehaiguse energeetilised tunnused                                     

Joonis 14d   Depressiooni energeetilised tunnused                                          

Joonis 14e    AIDSi energeetilised tunnused                                                          

 

 

Esimene peatükk

 

 

 

Pöörduks: inimese energiaringe

 

 

 

Kui vaatad peeglisse, näed üht kujutist. Enamik meist usub, et see kujutab tema tegelikku välimust. Mõnikord meile meeldib see, mida näeme, mõnikord mitte. Sellest olenemata tajume me, et “mina”, kes peeglist vastu vaatab, on tõsiasi. Me oleme peegli õigsuses nii kindlad, et mõni meist usub isegi, et vastuvaatav pilt on tema tõelise olemuse peegeldus.

Tegelikult on meis aga palju rohkem, kui peeglis näha võib. Anatoom selgitaks, et me tajupilt ulatub vaid nahani ning et sellelt pinnalt ei näe me veresoonte, lihaste, luude ja organite kogumit, mis paneb keha funktsioneerima. Mõni professor peaks oluliseks muid nähtamatuid väärtusi ning ütleks, et tühipaljas kujutis ei kajasta meie teadmiste, õpetatuse ja tarkuse sügavust, mis peitub mõtteprotsesside ja uskumuste taga. Emad võivad meile nimetada muid vähem ilmseid tegureid, mis on teinud meist need, kes me oleme, näiteks seiklused, mis meid kujundasid, pahandused, mis meid vormisid, või kallistused, mis meid toetasid. Pastor, preester, rabi või spiritist tooks välja omad ilmselged piirangud, öeldes, et me ei suuda füüsilise keha põhjal kujutleda hinge, valgust, meelt, jumalikkust, mis teeb meist igaühe ainulaadseks. Meis on palju rohkem kui see, mida me võime peeglis, fotol, portreel või üksikolukorras näha.

Kas see tähendab, et peegel valetab? Ei, peegelpilt on vaid piiratud. Peeglil pole võimet näidata meile meid täielikult, sest see ei suuda peegeldada kogu füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja hingelist tegelikkust. Kas see tähendab, et peaksime peegli puruks viskama ega uskuma seda enam? Kui ma ütleksin jah, siis enamik inimesi sulgeks nüüd selle raamatu. Kuidas me siis saame kontrollida oma meiki ja riietust ning kõditada oma edevust? Asja tuum on selles, et ese, mida me kõige sagedamini kasutame endale hinnangu andmiseks, võib parimal juhul pakkuda meile vaid murdosa tõest.

 

 

Nähtav ja nähtamatu

 

Me kõik oleme ainulaadsed ja terviklikud, koosnedes nähtavast ja nähtamatust. Siiski kipume ühiskonnas­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­ eirama nähtamatut nähtava kasuks. Fantaseerime teistest vaid nende välimuse põhjal. Teeme järeldusi emotsionaalse seisundi kohta häälemuutuste põhjal. Hindame intelligentsust raamitud tunnistuste järgi. Otsustame hinge üle selle põhjal, millises kirikus keegi käib.

Nähtavas on nähtamatu võti, kuid mitte kogu tõde. See on vaid kujutis peeglis: pilt, mille inimene on valinud enda esitlemiseks maailmale. Nähtav on selle peegeldus, mis lasub sügavamal. Väline peegeldus võib täpselt valgustada sisemisi tõdesid, ent võib neid ka varjata. Kui üks madala enesehinnanguga inimene riietub vaeselt, kogeleb ja väldib suhteid, siis teine sama madala enesehinnanguga inimene võib kanda säravaid riideid, uhkustada Yale’i ülikooli diplomiga ning olla kolmandat korda abielus. Kui toetume ainuüksi nähtavale, otsustades teiste või omaenda iseloomu, vajaduste või tõekspidamiste üle, peame arvestama, et me võime oma nõrkusi nii varjata kui ka uhkelt esile tuua.

Me peidame, maskeerime ja jäljendame paljudel põhjustel. Üks põhjus on ühiskond. Oleme muutunud peegelpiltide ühiskonnaks, ent võib-olla oleme ise vähem tõelised kui kujutised peeglis, mis on siiski kinni hõbedasel põhjal. See pole needus, vaid ülestunnistus. Me oleme ühiskond, mis on haige ahistamisest, madalast elatustasemest ja segadustest. Pealkirjad ajalehtedes rõhutavad, kui väga meid võluvad surm, taktitu avameelsus ja reetmine. Ettevõtted relvastavad end hea tahte vastu, et kaitsta oma egoistlikke huve. Poliitikud toovad isikliku ebapädevuse põhjuseks kehva majandust, majandusmehed peavad nigela majanduse põhjuseks ebapädevaid poliitikuid. Peegelpiltide taga on inimesed, kes on end nähtamatutest tõdedest ära lõiganud, inimesed, kes suures osas on kaotanud oma seose loodusega, Vaimuga ja armastusega. Nad on põhistanud nähtava, kuid mitte nähtamatu.

Meie sisemise ja välise mina vahel oleva kuristiku teine põhjus peitub perekonnast pärit mudelites. Arvatakse, et umbes 70–99% perekondadest ei ela õnnelikult. Paljud meist on üles kasvanud peredes, kus on esinenud mingit laadi ahistamist, ja enamus on otseselt või kaudselt kogenud kas mahajäetust või füüsilist, seksuaalset, sõnalist või emotsionaalset ahistamist.

Ahistamist on mitut liiki, kaasa arvatud alkoholism, narkootikumide tarvitamine ja ravimite või toiduga liialdamine. Ahistamist tuleb ette kõikvõimalikes olukordades, see hõlmab füüsilise ohu ja ulatub peksust ähvardusteni. Selle hulka kuuluvad emotsionaalsed ja vaimsed traumad, mis tekivad pidevast kriitikast ja mahategemisest või tunnustuse ja toetuse puudumisest. Igasugune õiguste, individuaalsuse või privaatsuse mitteaustamine on ahistamine. Mis tahes äärmuslik süsteem, olgu siis liig jäik või piiramatult vaba, on ahistav. Usuline ahistamine, millest räägitakse vähem, võib olla sama hävitav, olgu siis tegu jumaluse eitamise või dogmaatilise ja eelarvamusliku ususüsteemi pealesundimisega. Varjatud mõõdupuuks on siin see, et kõik, mis paneb meid tundma end halva inimesena, on ahistamine. Kes meist poleks kogenud kas või mõnda olukorda, mis sisendas talle, et ta on seesmiselt halb, süüdi või ekslik?

Enamik meist on lapsepõlveraskustega toime tulnud, surudes alla, peites endasse, eirates või varjates oma nähtamatut mina, seda mina, mis:

   on tundlik;

   on haavatav;

   tahab olla armastatud ja hellitatud;

   armastab vaistlikult teisi inimesi ja tahab neid hellitada;

   mõistab loomi, taimi ja loodust;

   on seotud Jumaliku Allikaga (kõrgeima võimu või jumalusega, nagu seda mõistad), hingedega, universumiga;

   oskab sisemise hinge, loomuse, Jumaliku Allika nähtamatut keelt;

   on intuitiivne, võib näha nägemusi, kuulda hääli, tunda tundeid ja teada asju tõe sügavaimal tasandil.

Keegi meist pole täielikult suutnud oma nähtamatut mina ära peita. Kui sa tunned hingevalu, õnne, armastust või iha olla armastatud; kui jalutad üksi väljas või imetled tähtede ilu, siis oled pidevalt seotud oma nähtamatu minaga. Kuigi väliselt tahavad paljud meist sisemist mina alla suruda, et seda kaitsta, hävitada või varjata, ei suuda keegi seda täielikult teha. Olla elus tähendab omada nii enda nähtavat kui ka nähtamatut osa, mis on ühendatud ja toetavad teineteist. Me oleme elus tänu sellele, et vähemalt mõned meie nähtava ja nähtamatu mina aspektid toimivad koos. Me oleme elus, sest vähemalt osa meist tahab tõesti elus olla, ükskõik kui halb elu ka poleks või ei näiks olevat. Haigused, korratused, depressioon, keeldumised, probleemid, hädad, vaevad, stress, traumad, segadused, kahtlused – kõik need pärinevad nähtava ja nähtamatu mina ebatäiuslikest ühendustest.

Ma nimetan nähtavat aineliseks minaks ja nähtamatut vaimseks minaks. Kõik sellised vaevused* nagu madal enesehinnang, lapsepõlvejärgne trauma, seksuaalne suutmatus, halvad harjumused, rahaprobleemid, ebaterved suhted ja ühtse elulaadi hajumine pärinevad ainelise ja vaimse mina vahelistest arusaamatustest ja eraldatusest.

 

 

Tervenemine ja töö hingega

 

Tervenemine tähendab ainelise ja vaimse, nähtava ja nähtamatu ühendamist. Samuti võib tervenemisprotsess kujutada endast inimese nende erinevate osade taasühendamist, mis varem olid küll seotud, ent trauma tagajärjel eraldusid või moodustasid uusi ühendusi. Esimesel juhul võib vajalikuks osutuda töö mälestuste, energiate ja uskumuste võrgustikuga või vanade ja praeguste suhete ülevaatamine, et kogeda kaua vaoshoitud ning viga saanud tundeid ja siluda keha haavatud osi. Teisel juhul tuleb võib-olla uurida oma hinge, vaimu ja keha neid külgi, mida me kunagi pole uurinud. Mõlemal juhul tugineb tõeline tervenemine – täielikult elavaks ning õnnelikuks saamise protsess – ainelise ja vaimse mina ühtesulatamisele.

Kuidas me peaksime seda tegema? Võti peitub peegli paradoksis. Kuigi peegel ei kujuta täpselt ja täielikult ei ainelist ega vaimset olemust, tuleb meil otsida sellest identiteedi kolme olulist aspekti – keha, vaimu ja hinge. Meil tuleb otsida ka ühenduspunkte, lävesid või väravaid, pöörduksi, mis seovad nähtavat ja nähtamatut – keha, vaimu ja hinge.

Zachary F. Lansdowne ütleb oma raamatus “Kiired ja esoteeriline psühholoogia”: “Pärast sündi õpib inimolend ühendama eeterlikku keha tiheda füüsilise kehaga ning seejärel vaimset keha emotsionaalse kehaga. Me alustame isiksuse integreerimist hingega pärast seda, kui oleme õppinud koordineerima kõiki isiksuse aspekte.” (Lansdowne, Zachary F. York Beach, ME, Samuel Weiser, Inc., 1989, 33.)

Peamine on ära arvata, kuidas hingega töötada ja kuidas olla pöörduks. Töö pöördukse kallal võib olla raske ja tuua kaasa valulised eneseuuringud, visad parandavad toimingud ning lausa äärmuslikud võtted. Ent kujundades ümber oma mina aineliste ja vaimsete aspektide vahelisi seoseid, vabastame end köidikutest, mis hoiavad meid tagasi täiuslikkusest. Me vabastame end, et saada tõeliselt elavateks, avatuteks ja õnnelikeks. Vabastame end tervenemiseks.

 

Ukse avamine

 

Pöördukse kaudu sisenemine tähendab eesmärgistatud ellu astumist. Arvan, et me kõik oleme sündinud selleks, et saavutada mingi kindel eesmärk. Eesmärk on meie ülim kutse. See pärineb hingest või olemusest, minast, mis oli ja on üks Jumaliku Allikaga ja loomisenergiaga. Igaühel meist on erinev eesmärk, sest oleme ainulaadsed olendid.

Minu ettekujutus loomisprotsessist on lühidalt järgmine. Eraldudes Jumalikust Allikast saime igaüks tõrviku, mis esindab üht Universumi tõde või põhimõtet. See tõrvik on põhieesmärk, mille poole hing peab liikuma, kuni on selle saavutanud. Aga kui hingele lisandus uusi dimensioone, nende seas vaim ja lõpuks keha, hakkasid teda ilmselt segama takistused ja vastupanu. Sellepärast astuvad hinged ühest elust teise; iga elu annab neile võimaluse elada erineva eluülesandega, mis aitab vabaneda probleemist, uskumusest või kogemusest, mis on takistanud põhieesmärgi saavutamist.

Eesmärgile elamine on dünaamiline protsess, mil vabaneme oma tõketest ja väärtajudest, et väljendada oma tõelist mina. Praktilisest küljest võttes tähendab eesmärgile elamine enda täielikku väljendamist, oma vaimse mina väljendamist ainelises maailmas. Eesmärgile elamine on tõestuseks, et oleme saavutanud täiuse. Vaimne mina näitab suunda. Aineline mina loob konkreetse tegelikkuse. Kui need on omavahel täielikult seotud, oleme me need, kes suudame olla. See on õnne võti.

Kuna igaühel meist on erinev eesmärk, nõuab iga tervenemisprotsess eneseusaldust. Võites tagasi oma nähtava ja nähtamatu mina, õpime aktsepteerima vastutust nähtamatu mina mõistmisel ja sellekohaste mis tahes väärarusaamade ravimisel. Kuidas?

“Esimeseks sammuks on leida eneses rahu ja tasakaal, heita kõrvale kahtluse, viha, eraldatuse ja hirmu energiad, mis takistavad meid ilmutamast oma täit potentsiaali ...,” ütleb tšerokii juhtiv naistervendaja Dhyani Ywahoo oma raamatus “Meie esivanemate hääled”. “Igaühel meist on vaja valgust välja laulda. Seda ei saa keegi sinu eest teha. Sa ei või öelda lahti vastutusest oma pühaduse ees.” (Ywahoo, Dhyani. Boston, Shambhala Publications, 1987, 257.)

Me peame leppima vastutusega tuua oma sisemine vaimne mina välisesse ainelisse tegelikkusse. Enese vastutuse tunnetamine võib tähendada teadmist, millal ja kuidas kaitsta või avalikustada oma sisemisi tõdesid. See võib tähendada praktiliste oskuste omandamist, mis aitavad tagada edu. Kindlasti tähendab see ainelise ja vaimse mina vaheliste tõkete nõrgendamist. Mitte ainult eesmärgi olemuse, vaid ka energiaringe täielik mõistmine muutub paratamatuks, sest keha, vaimu ja hinge kaudu omandame teadmisi oma mina ja oma võimete kohta.

Energiaringe tundmaõppimine nõuab rohkem, kui mis tahes teaduslik õpik suudab pakkuda. Tähtis on mõista termineid tšakra, energiakeskus, kundalini, mana ja intuitsioon, sest need on vahendid, mida võime kasutada oma ainelise ja vaimse mina ühendamisel. Tähtsaks muutub ka isiklike hirmude, väljakutsete ja võimaluste mõistmine ja tunnustamine, sest vaatevälja kitsendavate piirangute purustamine nõuab tahet.

Ma olen oma isiklikul teel olnud vastamisi paljude tõkete ja väljakutsetega, et vabaneda piiratud tajusid valitsevatest reeglitest. Kasvades üles kõrgema keskklassi perekonnas, tundsin end osana perekonnast ja kultuurist. Mu keha koosnes organitest, kudedest ja verest, vajas toitu ja riideid. Mu vaim vajas õpikuid ja õpetust. Mu hing vajas päästmist, mille tagas iganädalane pühapäevakooli külastamine.

Alles kahekümnendates eluaastates hakkasin kahtlema nende konkreetsete reeglite kehtivuses. Olin kaks korda surma äärel, mille põhjust arstid ei suutnud diagnoosida. Kuigi tegin “õigeid asju”, ei olnud mu abielu õnnelik. Kuigi olin täis tarkust ja ideesid, ei suutnud raamatud ja ülikoolid mu küsimustele vastata.

Viimased neliteist aastat on möödunud otsingute tähe all, need on viinud mind Peruu džunglitest Inglismaale Tor of Glastonburysse, anatoomiaalaste tekstide juurest hinduismi müstitsismi juurde. Ma olen oma otsingutel kohanud palju kaasrändureid. Pinnale on jäänud üks tõde, mida rändajad on korranud: oma mina mõistmine sõltub tunnistamisest, et peale füüsilise kesta, mida on meile tegelikkusena esitatud, leidub meis veel palju-palju muud. Ywahool on selle tõe kirjeldamiseks toredad sõnad: “Me oleme päevad ja ööd ja me oleme taevatähed, mis valgustavad tähekambreid. Me oleme pühad olevused. Seda tõde meenutades tunned oma kehas päikese ja kuu spiraalset tantsu, mis rullib lahti vaimu suured saladused.” (Ywahoo, 100)

Peale eneseusalduse nõuab teekond oma mina juurde, et õpiksime toime tulema inimperekonna ja loodusjõudude ning muutustega. Nagu eesmärk on ukselävi eneseväljenduse juurde, nii on see ka võimalus aidata teisi. Selle võimaluse tõttu sõltub eesmärgi saavutamine, unistuste teostamine ja õnn sellest, kas suudame murda barjäärid, mis takistavad meid teistega täielikult ühinemast. Lagunenud suhted võivad tugineda omaenese ja teiste tõelise sisemise olemuse mittemõistmisele, tegelikele tõelise elu traumadele. Olla pöörduks tähendab suhtlemist inimestega, kes panevad asjad liikuma, ja avanemist inimestele, kes aitavad sul vooluga kaasa minna. Meie vastastikuse sõltuvuse tõttu saab arusaam suhetest nähtavate ja nähtamatute (inglid, vaimud-teejuhid ja Jumalik Allikas) olevustega uue tähenduse.

Marlo Morgan annab oma raamatus “Mutandi sõnum kõrgustiku jalamil” edasi tarkuse, mille sai pärismaalastest õpetajatelt, keda ta kutsub Tõelisteks Inimesteks.

“Kõik inimolevused on hinged, kes on siin maailmas vaid külas. Kõik hinged on igavesed olendid. Kõik kohtumised teiste inimestega on kogemused ja kõik kogemused on igavesed ühendused. Tõelised Inimesed sulgevad iga kogemuse ringi. Me ei jäta otsi lahti ... Kui sa lahkud ringi sulgemata, teise inimese pärast halb tunne südames, hakkab see hiljem su elus korduma. Sa ei kannata ainult ühe korra, vaid taas ja taas, kuni õpid. On hea jälgida, õppida ja saada juhtunu kohta targemaks.” (Morgan, Marlo. Lees Summit, MO, MM Co., 1991, 87–88.) Mõisted karma, dharma, nöörid, kiired ja printsiibid selgitavad me suhteid laiemas kontekstis.

Vastastikune seotus ja sõltuvus ei ole uus idee. Olen oma praktikas näinud neid tõdesid üha uuesti ilmnemas. Üks selge näide puudutab klienti, kes oli kolmekümne kuue aastaselt oma eluga väga rahulolematu. Ta ihkas armastavat abikaasat, eesmärgistatud karjääri ja tervet keha, kuid tal polnud vahendeid neist millegi saavutamiseks. Ma alustasin küsimusega, kes ta usub end olevat. Ta ei osanud vastata. Mitme kuu kestel kasutasime paljusid vahendeid, et aidata tal koorida endalt teda piiranud uskumuste ja kogemuste kihte.

See oli valuline tee. Ta meenutas oma lapseea ahistatust; talle meenus, kuidas teda halvaks nimetati. Ta ütles, et tema vanemad häbistasid teda sageli, sest ta lihtsalt teadis, et inglid on olemas ja et taimed suudavad rääkida. Vähehaaval hakkas ta unistama oma minast, mis oli varjul selle mina all, kelle oli loonud tema elu. Selle asemel, et minu ja oma psühhoterapeudi juures hädaldada, asus ta uurima, mida oma eluga peale hakata. Millised anded tal tegelikult olid? Keda pidi ta aitama?

Sisemised otsingud vähendasid tasahilju tema ülekaalu. Ta alustas oma äriga, pühendudes sellele, millega lapsena oli tahtnud tegelda, ja hakates valmistama kunstitooteid, mis aitasid inimestel end tunnetada ning näha oma sisemist loomust väliste vahendite abil. Ta hakkas jälle inglitega kõnelema ning mõistis, et väärib õnne. Kui ma teda viimati kohtasin, valmistus ta kolima – oma uue abikaasaga.

See ainelise ja vaimse mina vaheline keerdkäik, mil meie olemuselt langeb loor, tuleb ette võtta, kui tahame tõelist ja õnnelikku mina. See algab mõistmisest, et meis on rohkem, kui silmaga võib näha. Me oleme pühad olendid – olendid, kes on terviklikud ja kes elavad terviklikult. Õnn tähendab selle tegelikkuse saavutamist.

 

 

Holistlik inimolend

 

Eetiline arst ütleb sulle, et ravimid mõjuvad üksnes mõnikord, et analüüsid näitavad vaid osa tõde ja et raviprotseduurid ei aita kõiki. Aus psühhoterapeut tunnistab, et sa ei saa lihtsalt mõtelda ennast rikkaks, saledaks või õnnelikuks, samuti ei maksa õnnetunne üüri ega tervenda haiget suhet. Isegi vaimulik hoiatab sind, et usk aitab vaid teatud piirini. Imesid juhtub, aga usk ei taga ime sündi.

Võimsa muutuse tekitamiseks peab ka ise tugevasti muutuma. Muutus toimub vaid siis, kui põimime kokku kõik neli inimmõõdet – füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja hingelise. Need on neli mõõdet, mille koostoime loob mina ja elu mustri.

Idee, et iga inimolend koosneb füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja hingelisest mõõtmest, pole uus. Seda kontseptsiooni tuntakse holismi nime all. Holism, mida toetavad ja uurivad teadusharud füüsikast meditsiini ja spiritismini, on usk, et inimesel on hulk tahke ja iga tahk suhestub teistega. Tegelikult peegeldab iga tahk teisi. Kuigi pealtnäha on piirjooned keha ja vaimu vahel selged, hägustuvad need süvatasandil. Näiteks võib keha hoida, peegeldada ja välja elada seda, mida vaim kogeb. Kui ravime mingit kehaosa, näiteks jalaluumurdu, siis mõjutame kaudselt ka kõiki teisi tahke, nii vaimu kui ka hinge. Jala ravimine nõuab tunnete, mõtete ja hinge osalust, et olla tõhus. Kui vaim eelistab haige olla, sest tahab töölt puududa, võtab luumurru ravimine kindlasti päris palju aega.

Selline vaimu ja keha vaheline side on viimasel ajal palju tõestust leidnud. Üks hiljutine uurimus on kindlaks teinud, et luumurdude ravimise edukus ei olene sugugi nii palju meditsiinist, kui arvata võiks. Kas luu paranemine sõltub hoolduse heast tasemest, arsti võimekusest või mähise paigaldamise kiirusest? Ei, kõige olulisem on see, kas inimesele meeldib tema töö või mitte. (See tõik on leidnud kinnitust uurimustes, mis on kättesaadavad kiropraktika koolis Northwestern College of Chiropractic, Bloomington, Minnesota.) Mitte-lääne ja iidsed kultuurid on ammu olnud teadlikud vaimujõust, lisades sageli vaimu ja keha sidemele hingesideme.

Morgan, kes kirjeldab jalaluu paigaldamist koos oletatava imeraviga artiklis “Mutandi sõnum kõrgustiku jalamil”, kirjutab: “Luud paika seades saatsid kaks pärismaalasest arsti kehale ravivaid mõtteid. Nende peal ja südamel oli sama palju tööd kui kätel ... Mis juhtuks Ameerikas, kui arstid usuksid inimkeha tervendavasse jõusse sama palju kui ravimitesse?” (Morgan, 89)

Paljud Ida-Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas tegutsevad arstid otsivad haigust kõigepealt hingest, alles seejärel püüavad parandada keha. Mitmete Jaapani ja Ameerika põlisrahvaste lähenemisviisiks on kõigepealt uurida haigestunu perekonda, elulaadi või keskkonda. Vanad polüneeslased uskusid, et “enamik sisehaigusi, välja arvatud mõned ilmsed ajutised haigestumised, on tekitatud üleloomulikul teel hingede ja pahade vaimude poolt, sest haige või mõni tema pereliige on mingist tabust üle astunud.” (Arthur W. Whistler, “Polüneesia ravimtaimed”. Kauai, HI, National Tropical Botanical Garden, 1992.) Kuigi lääne tsivilisatsioon on olnud nende ideede omaksvõtmisel pisut aeglane, leidub siingi samade nähtuste kohta tõendeid, mida paljud alternatiivsed tervendajad ja nende ravialused kinnitavad.

Keha, vaimu ja hinge vahelise sideme on üsna üllataval kombel avastanud ja seda ka edasi uurinud nüüdisaegne füüsika ja matemaatika. Paljud juhtivad füüsikud kinnitavad, et holograafia teooria, suurim holismi toetav paradigma, selgitab mõndagi universumi ja inimseisundi kohta. Uue füüsika alaste teoste hästituntud autor Michael Talbot ütleb raamatus “Holograafiline Universum”: “Aju konstrueerib matemaatiliselt objektiivset reaalsust, tõlgendades sagedusi, mis on lõppkokkuvõttes projektsioonid teisest dimensioonist, aja ja ruumiülese sügavama korra olemasolust: aju on hologramm, mis on mähitud holograafilisse Universumisse.” (Talbot, Michael. New York, HarperCollins, 1991, 54.) Mõte universumist kui hologrammist eeldab, et universum kui tervik peegeldub oma osades ja et igas osas on pilt universumist kui tervikust.

Siit edasi minnes on arukas arvata, et vaevus (dis-ease) mina mingis osas – haigus, stress, halb suhe – viitab kogu olemuse haigusele ja vastupidi. Kui me usume vaimus, et oleme halvad, võib see tekitada halva tunde, panna meid mõtlema teistest halbu mõtteid ja lõpuks viia füüsiliselt halva enesetundeni. On päris ilmne, et nii saab juhtuda vaid siis, kui keha, vaim ja hing on omavahel ühenduses. Taas jõuame selleni, et pöörduks ühendab nähtavat ja nähtamatut, ainelist ja vaimset.

Nii mõeldes hakkavad objektiivne ja subjektiivne tegelikkus segunema. Kauaaegsed ideed füüsilisest kehast, minast, mitteainelisest hingest ja emotsionaalsetest reageeringutest hakkavad käest libisema, nagu nihkuvad tektoonilised maakoore kihid. Uksed avanevad. Peeglid lähevad uduseks.

Kui paradigmad nihkuvad, satume segadusse ja meil on vaja luua mingi uus mudel. Loobugem tunnetamast end osade kogumina. Selle asemel kujutlegem ringe, mis eksisteerivad ja avalduvad järjestikuste lainetena. Füüsiline keha hõljub emotsionaalsesse tegelikkusse, mis seob meie mõtteviisid, mis omakorda ühinevad vaimsete või intuitiivsete protsessidega ja hõljuvad siis tagasi füüsilisse kehasse.

Me võime laineteooriat tõestada kvandi olemasoluga. Kvandid on aatomisisesed osakesed, mida peetakse kõige universumis oleva põhiosisteks. Imeväikesed energiaühikud, kvandid, suudavad eksisteerida nii lainete kui osakeste kujul ning hõljuda ühest vormist teise. Talbot märgib, et kvant liigub tavaliselt lainena, voolates vaba ja katkematu energiavoona. Ta ütleb: “Ainus kord, kui kvant ilmutab end osakesena, on siis, kui me teda uurime.” (Talbot, 34) Nähtamatu kvant muutub nähtavaks, kui tema mõju mõõdetakse.

Rakendades sama mõtet enda ja oma elu puhul, on selle idee tähendus tohutu. Kui koosneme kvantidest nagu kõik muu universumis, siis pole mitte ainult võimalik, vaid ka tõenäoline, et koosneme nii nähtavast kui nähtamatust energiast. Võime eksisteerida üheaegselt materiaalsel ja vaimsel kujul. Meie olemasolu sõltub sellest, kuidas me end tajume. Meie peegelpilt muutub, kui muudame oma vaateid. Me võtame enda alla üheaegselt tegeliku ja teise, mittenähtava ruumi. Me võime eksisteerida üheaegselt mitmes ajastus. Meid võib tervendada ja samas võime vajada jätkuvat tervenemist.

Tervenemise ja õnne tuumaks on töö kvantidega, energiaühikutega, mis pendeldavad nähtava ja nähtamatu vahel ning on suutelised muutuma või ühenduma orgaaniliseks rakuks, tundeks, mõtteks või hinge osaks. Et sel tasandil tegusalt toimida, peame suutma viia oma keha, vaimu ja hinge kokku. Peame suutma avada enese eri tahkude vahelise pöördukse. Peame ajakohastama oma arusaama inimese energiaringest – kehast, vaimust ja hingest –, et mahutada sinna vastutuse nii ainelise kui ka vaimse olu eest. See mitte ainult ei kiirenda tervenemist, vaid mõjutab ka teiste elusid.

Me räägime nüüd tervikust, filosoofiast, mida selgitas Ywahoo, kui viitas oma rahvale tšerokiidele. “Indiaani vaim otsib alati tervikut,” ütleb ta. “Haiguse ravi pole kunagi suunatud vaid ühele energiakeskusele, vaid tunnetusele, et inimene on kontiinum. Kui me oleme mõtlev osa, siis anname probleemile energiat. Parem on tunda tervikut.” (Ywahoo, 263)

Käesolev raamat tugineb uskumusele, et oleme ainelised ja vaimsed olevused ning eksisteerime üheaegselt mõlemal tasandil. Eeldades, et need olendi kaks tahku saavad suhestuda ja seetõttu mõjutavad teineteist positiivselt või negatiivselt, vajame tõhusat põhimõtete, tööriistade ja reeglite komplekti, mis võimaldaks ühendada need kaks tahku enese hüvanguks.

Kolmekümne kahe tšakra süsteem ongi niisugune tervik. Me alles uurime seda ja sellega liituvaid kontsepte, et maksimeerida positiivseid ühendusi ainelise ja vaimse mina vahel. Sama tähtis on arutelu mina tahkudest, mille ülesanne on otsustada, mis võib juhtuda ja mis peab juhtuma. Hinge eesmärk on määratud ja antud, sest hing on mina tahk, mis kannab jumalikust allikast – Jumalast, Buddhast, Vaimust, Loojast, Kristusest või mõnest muust kõrgemast jõust – tulenevat eesmärki. Seetõttu on see mina tahk vastutav.

Käesolev raamat eeldab tõepoolest kõrgema vaimse jõu, Jumaliku Allika olemasolu, millega on kõik hinged ühenduses. Selle ühenduse tugevdamine ja säilitamine hinge abil on täisväärtuslikuks eluks oluline. Ühise vaimse tagapõhja tõttu viitan koos paljude oma klientidega sellele Jumalikule Allikale kui Jumalale. Sellegipoolest julgustan kõiki oma kliente – ja lugejaid – lähtuma töös hingega omaenda vaimsetest vaadetest.

 

 

Inimese täielik energiaringe

 

Üks asi, mis puudub alternatiivmeditsiini, metafüüsikute ja AMA-heakskiiduga meedikute selgitustes oma ravimeetodi kohta, on selge ettekujutus inimese energiaringest, mis ei hõlmaks ainult meie olemuse ainelisi ja vaimseid külgi, vaid ka viidatud pöördust ainelise ja vaimse tõelisuse vahel. Uus tšakraravi esitab seisukoha meie olemuse nähtavate ja nähtamatute tahkude kohta ning tutvustab mitmeid meetodeid, mida võib kasutada selle sissepääsu avamiseks.

 

Tšakrad ja energiapunktid

Holistlik inimene toetub minu töökogemuse põhjal kolmekümne kahele energiakeskusele. Neist kaksteist on tšakrad, mis on füüsilise organismi selgroog. Ülejäänud kakskümmend energiakeskust eksisteerivad vaimsel tasandil. Nende energiakeskuste olemuse mõistmine on murrangulise tähtsusega iseenda, oma tõdede ja eesmärkide mõistmiseks.

Tšakrad reguleerivad, säilitavad ja juhivad meie olemuse füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid ja hingelisi tahke füüsilisel tasandil. Tšakrad on pöörduksed või väravad keha, vaimu ja hinge vahel. Richard Gerber ütleb raamatus “Vibratsioonravi”: “Tšakrad on eriotstarbelised energiakeskused, mis ühendavad meid mitmedimensioonilise universumiga. Tšakrad on dimensioonilised väravad õrnades kehades, mis võtavad vastu ja töötlevad kõrgema vibratsiooniliga energiat, et seda saaks korralikult assimileerida ja kasutada füüsilise keha muutmiseks.” (Gerber, Richard. Santa Fe, Bear & Company, 1988, 370.)

Termin tšakra on pärit sanskriti keelest ja tähendab valguseratast. Tšakra pole ei rohkemat ega vähemat kui valguseratas, mis pöörleb meie energiaringes ja läbi selle. C. W. Leadbeater kirjeldas oma klassikalises tekstis “Tšakrad” tšakraid nii: “Tšakrad ehk jõukeskmed on ühenduspunktid, mille kaudu energia voolab inimese ühest kehast teise ... kõik need rattad on pidevas pöörlemises ja kõrgemast maailmast voolab pidevalt iga ratta rummu ehk avatud suhu jõud.” (Leadbeater, C. W. The Theosophical Publishing House, Wheaton, IL, 1927, 4–5.)

On olemas olulised ja vähemolulised tšakrad. Olulised tšakrad juhivad meie kõige tähtsamaid talitlusi ja voogusid; vähemolulised tšakrad hoolitsevad vähemtähtsate vajaduste eest. Tähtsad on kõik, kuid nende erinevusi võiks võrrelda arterite ja kapillaaridega. Arteri haavamine on katastroof, sest meil on vaid mõned arterid ja igaüks neist on elus püsimiseks oluline. Haavatud kapillaar tekitab vähe häda. Kapillaare on tuhandeid ja kuigi nad on tähtsad, võivad üht selle paranemiseni asendada teised.

Kaheteistkümnest füüsilise orientatsiooniga tšakrast paiknevad seitse tegelikus füüsilises kehas. Neid tšakraid tunnevad enamik ida kultuure ja mitmed Lõuna-Ameerika kultuurid (näiteks maajad) juba tuhandeid aastaid ning hiljuti on hakanud neid kasutama ka paljud lääne holistlikud ravitsejad. Samas pole minu teada ükski ravitseja piisavalt uurinud kehas paikneva seitsme tšakra kõigi dimensioonide tagakülgi, eelistades heita pilku vaid esiküljele. Käesolev raamat selgitab kehas paiknevate tšakrate olemust ja funktsioone mõlemast küljest, samuti seda, kuidas selgroog ja selle lülid toimivad pöördustena, mis ühendavad tšakrate esi- ja tagakülgi.

Viiele kehavälisele tšakrale, mis on seotud meie nähtava eksistentsiga, viidatakse muudes tekstides vaid kaudselt. Minu teadmised neist tšakratest on pärit eeskätt mu enda tööst. Need moodustavad koos seitsme kehasisese tšakraga võrgustiku, millel on tervenemise ja avanemise seisukohast uskumatu jõud.

Ülejäänud kahtekümmend energiakeskust, mis eksisteerivad nähtamatuses, on teistes raamatutes käsitletud vaid üldjoontes. Käesolev raamat uurib kõiki tšakraid ja energiapunkte, et leida pöörduksed kehaväliste tšakrate ja kehasiseste energiakeskuste ja ringete vahel.

 

Aurad

Meie energiaringe teine tähtis külg on aura: valgusvood, mis ümbritsevad kõike elavat. Los Angeleses California ülikooli juures asuvas neuropsühhiaatria instituudis korraldatud uurimustes kasutati kõrgsageduslikku fotograafiat, et tõestada inimese sõrmeotstest eralduvate siniste ja valgete kiirte olemasolu. Kui uurimisalune pildistamise ajal erutus, muutus värv punaselaiguliseks. Ühel uuritaval, kes jäi purju, oli fotodel tume hägu ümber käte (Alfred Stetler, “PSI-ravitsemine”. New York, Bantam Books, 1976, 75–76). Mitmed uuemad uurimused toetavad samuti aura olemasolu.

Usun, et iga auravoog on ühenduses inimese ühe tšakraga ja et tšakrad on ühenduses nähtavate organitega ning seega meie pärisolemusega. Barbara Ann Brennan, endine NASA teadlane ja nüüdne tunnustatud ravitseja, näeb seda seost tihendina, mis reguleerib energiavahetust. “Tšakra punkti või tippu, kus see ühineb põhilise jõuvooluga, nimetatakse juureks või tšakrasüdamikuks. Südamikus on tihend, mis kontrollib selle tšakra kaudu toimuvat aura kihtide vahelist energiavahetust. See tähendab, et kõigil seitsmel tšakral on seitse kihti ja iga kiht vastab kihile auraväljas.” (Barbara Ann Brennan, “Valgus kätest: inimese energiavälja abil ravitsemise õpetus”. New York, Bantam Books, 1987.)

Ma usun sedagi, et kui kõik meie kaksteist tšakrat on mõjutatud energiatest, mida toome siia ellu oma kogemuste kaudu, ja kahekümne kõrgema energiapunkti peegeldustest, võivad aurad meist piltlikult lugusid kõnelda. Hoides projektsioone kõigest sellest, mis on juhtunud või praegu ja ehk ka edaspidi juhtumas, töötavad need auravood vaimse energia toitekeskustena, mis võivad muuta või tervendada meie minevikku, olevikku ja tulevikku.

 

Kiired

Kolmas põhiline meid mõjutav energia on kiired, mida tavaliselt defineeritakse universaalse energia lainetena. On palju erinevat liiki kiiri, sest universaalseid energiaidki on palju. Oma töös näen ma kuut peamist pöördust ehk sissepääsu nendele kiirtele, lisaks kolmekümmend kahte väiksemat sissepääsu. Nende toitekeskuste isoleerimine füüsilises või energeetilises organismis on tähtis, sest sel viisil õpime juhtima nii sisenevaid kui ka väljuvaid universaalse energia voogusid. Juhtides oma kiirte kulgu, võime tõhusalt parandada suhteid, tööprobleeme, füüsilisi haigusi ja paljusid teisi probleeme.

Enese paigutamine mingi kiirega samale joonele võib samuti abi pakkuda. Sinu võime teatud tüüpi kiiri ligi meelitada sõltub su üldisest energiaringest, isiksusest, tervenemisvajadusest, eesmärgist ja arenguprotsessist. Paljud inimesed leiavad, et nende kiirte kaudu on mugav astuda ühendusse vaimolendite või -olemustega. Uurides seda võimalust, soovitan ma kiirte energia sisselaskmise ja väljasaatmise muid meetodeid, sest ühe olendi toime teise kaudu võib põhjustada raskusi, mis kaaluvad üles saadud kasu.

 

Printsiibid

Universaalsete kiirte vood ning ainelise ja vaimse energia vastastikune mõju meie energiaringes alluvad juhiste kogumile, mida nimetatakse printsiipideks. Printsiibid ei ole reeglid, vaid juhised. Erinevus seisneb selles, et reeglid on jäigad, aga juhised paindlikud. Mõistes printsiipe, mis reguleerivad meie organismi, võib säästa end hulgast raskustest, juhtida end eemale vigadest ja võtta suuna edule. Asume uurima printsiipe, mille alusel ma töötan, ja nende paljusid rakendusviise.

 

 

 

Muud ravikäsitused

 

On veel mõned käsitused, mida tuleks mõista. Enamik neist on seotud vajadusega leida oma eesmärk kui tervenemisvahend ja see protsess on meestel ja naistel pisut erinev.

Kui töötame energiate ja nende rakendamise kallal, peame hoidma meeles, et eksisteerivad soolised erinevused. Sellel, miks mehed ja naised näivad mitte kunagi üksteist mõistvat, on oma põhjus. Teades, kuidas oma energiaringega kõige paremini töötada, järgides soost lähtuvaid rakendusi, võib märksa paremini mõista praegust segadust energia suhtes.

 

Kundalini

Üks sooline erinevus peitub kundalini kasutamises. See on eluenergia vägi, mida sageli sümboliseerib madu. Kundalini on plahvatav energia, mida ida traditsioonis on sageli kasutatud ja hästi dokumenteeritud; paljud näevad kundalinit tahte-, kire- ja füüsilises energias. Teistest kultuuridest leiab samu ideid. Näiteks õpetavad maaja targad, et “me oleme seitsme valguse jõu ühendus, mis rändab mao kujul, igavesti lainetavas liikumises ja taktis.” (Hunbatz Men, “Maaja teaduse ja religiooni saladused”. Tõlk. Diane Gubiseh Ayala ja James Jennings Dunlapp II. Santa Fe, NM, Bear & Company, 1990, 126.)

Kui New Age toob lääne kultuuri õpetuse kundalinist, kubiseb see valearusaamadest (kujutlused sisemistest ohtudest, kasutamist ettevalmistavad etapid). Segadus energia ümber, mida paljud peavad põhiliseks eneseteostusjõuks, tekib teadmiste puudumisest. Enamik inimesi ei tea, et:

1.   kundalini on tegelikult energia, mis on ühenduses kõrgeima vaimse energia punktiga;

2.   see mõjutab mehi ja naisi erinevalt;

3.   selleni võib jõuda ja seda saab kasutada aineliste ja vaimsete juurdepääsupunktide kaudu.

Usun, et niisuguse “maoenergia” kasutamine on väga oluline arenemiseks, eneseteadlikkuse säilitamiseks ja omaenese jõu ammutamiseks. Jagan Richard Gerberi vaadet, et “kundalini on ilmutuslik loov jõud, mis aitab leida tšakrad, vabastada keha keskustest kogunenud stressi ja tõsta teadvust kõrgemale vaimsele tasandile” (Gerber, 389). Me hakkame uurima kundalinit kui tõhusat tööriista või pöördust, mis tegelikult seob kogu inimese energiaringet, kui seda kasutatakse kooskõlas teise võrdväärselt tõhusa energiaga.

 

Mana

See teine energia on mana. Kahuna ravijad Hawaiil teavad, et mana on elujõud, mis tungib läbi kogu universumi ja mille kontsentratsioon kõiges elavas on kõrge (Serge King, “Kahuna ravi”. Wheaton, IL, The Theosophical Publishing House, 1983, 62–63.) Kuna seda kasutatakse ilmutuste, imetegude ja ravitsemise ajal, on mana-energia tervenemisprotsessis väga oluline.

 

Karma ja dharma

Meil on end uurides tingimata vaja käia teed, mida on käinud teised metafüüsikud. Nii uurime veel kaht tähtsat käsitust: karmat ja dharmat. Karmat nähakse enamasti õiglase tasuna: me kordame oma vigu ja dilemmasid, kuni teeme õige valiku. Mina näen karmat hoopis teistsuguse protsessina, milles osalemise otsustame me tegelikult ise.

Frederic Wiederman näeb karmat “kõigi meie tegude tagajärgede kogusummana”. Ta ütleb: “Olenemata sellest, kas me teod loovad positiivse või negatiivse karma, kinnitab karma seadus, et peame kogema oma tegude tagajärgi. Kuigi see ... võib näida siduvana ..., on see tegelikkuses päris vabastav.” Wiederman vaatleb karma seadust kosmilise tagasiside süsteemina, mis teadvustab meile meie tegusid, andes nii võimaluse neist õppida (Frederic Wiederman,  “Kahe maailma vahel: terviklikkuse mõistatus”. Wheaton, IL, The Theosophical Publishing House, 1986, 76–77.) Tegin endale mõned segadust tekitanud seigad karma kohta selgeks ja tajusin järgmist:

1.   Tegeliku energiakeskusega (tšakraga) on ühendatud karmakeskus. Töö selle energiakeskusega on võtmeks puhastumisel enesekohastest väärarusaamadest.

2.   Karmat võib pöörduste kaudu muuta igas energiakeskuses või tšakras.

3.   Karma on tähtis vaid seepärast, et juhib meid dharma juurde; dharma muundumisprotsess on ainus, mis võimaldab meil muuta karmaenergiat (valust tarkuseks).

Kui karma on protsess, mis tõukab meid tagasi minevikku, siis dharma on protsess, mis tõukab meid edasi tuleviku poole. Dharma tähendab tegelikult eesmärki. Wiederman selgitab: “Selle kohus on teenida elu ja suurendada jumalateadvust mis tahes viisil, mis kõige paremini sobib isiku annete ja teadmistetasemega. Hinge kutset võib vaadelda kui kavandit, mis sisaldab teavet, miks me siin oleme.” (Wiederman, 76) Kui karmaenergiat õigesti rakendada, võib see kiirendada dharmaprotsessi, mis omakorda kiirendab tervenemisprotsessi. Dharma on peaaegu alati ühendatud hingega ja hingekehaga, mida tuleb tõhusalt ühte sulatada vaimu- ja füüsilise kehaga, et saavutada täitumus. Me uurime vahendeid, kuidas niisugust tervikut moodustada.

 

Nöörid

Veel üks seda raamatut läbiv teema on nööri mõiste. Nöörid on energeetilised ühendusteed inimeste, olendite või inimese eri tahkude vahel, mis toovad meie ellu negatiivseid suhteid. Eesmärk ja suhe on sama mündi kaks külge. Me vajame inimesi, et oma eesmärki saavutada, ja eesmärki, et oma suhteid mõista. Nöör tekib siis, kui seome end kellegagi, et sattuda silmitsi oma puudustega. See kohtumine võib näida pealtnäha kasulik, kuni saame aru, et säärased kohtumised tulenevad hirmust ja enesehävituslikest uskumustest. Nende uskumuste tulemuseks on käitumismustrid, mis loovad enesehävituslikke harjumusi ja piiravad sõlmitud suhete kvaliteeti.

Nöörid on eriti ohtlikud, sest võivad ajas edasi kanduda. Nad võivad asuda me olemasolu (minevikuelude või selle elu) kestel hingest hinge, vaimust vaimu või kehast kehasse või mis tahes muusse hinge, vaimu ja keha kooslusesse. Nad võivad meid mõjutada otseselt või kaudselt, alati kahjustades (erandiks on nöör ema ja vastsündinu vahel). Nöörid sulgevad energiaringe, täites avad, mis peavad selles olema, varjutades peeglid, mis peavad olema selged, ja hävitades barjäärid, mis peavad olema tugevad. Lühidalt öelduna, me ei saa tõhusalt – või üldse – töötada oma energiaringega, uurimata nööre ja põhjusi, miks neist kinni hoiame.

Kõiki neid termineid – tšakra, aura, kiired, printsiibid, kundalini, mana, karma, dharma ja nöörid – on tutvustatud selleks, et oleks lihtsam õppida tundma oma energiaringet. Need mõisted võivad ühe jaoks olla uued ja teisele tuttavad. Olenemata nende tuntusest on nad siin esitatud kutsena kogeda üht tähtsaimat sündmust oma elus. See on kutse astuda üle lävepaku kohtuma iseenesega.