SISUKORD
Sissejuhatus 7
1. Laipade päev 15
2. Informatsiooni struktuurid ja kanalid 26
3. Koodi murdmine 38
4. Resonantsi tekitamine tervendavate seoste vahel 51
5. Müstiline mittelokaalne kanal 64
6. Mittelokaalse kanali kasutamine 79
7. Meele-keha kanal 95
8. Meele-keha kanali kasutamine 113
9. Molekulaarne kanal 136
10. Energiakanal 153
11. Võtmete kasutamine 170
12. Tervenemislood 181
13. Informatsioonilise tervendamise tulevik 197
Märkused 203
Viited 207
Sõnastik 213
Register 219
SISSEJUHATUS
Südameatakk! See mõte
käis läbi mu pea, kui lamasin ühel õhtul voodis – süda kloppis, rinnus oli
valu, ma higistasin ja mu pea käis ringi. Olin üksi Austraalias, kümme tuhat
miili kodust eemal. Vaevaliselt jõudsin telefonini, et ahastuses helistada
ühele oma vähestest sealsetest tuttavatest. Kartsin teadvust kaotada.
Sõber tuli. Sõit haiglasse näis kestvat terve igaviku.
Eitamine. Minu aju loogiline pool tõstis pead. Kuidas võis kahekümne nelja
aastasel hea tervisega inimesel olla südameatakk?
Jõudsime Sidney linnaossa, mida ma polnud näinud oma
saabumisest saadik aasta tagasi. Haigla oli vana ja steriilne. Imekombel oli
kiirabi vastuvõtutuba vaba. Mitu õde ja üks intern vaatasid mu läbi. Nad näisid
olevat minuga üheealised. Olin hirmul ja hingeldasin. Elektrokardiogramm, vereproov ja röntgenipilt rinnakorvist olid kõik negatiivsed.
Valu, südamepekslemine, higistamine ja pearinglus möödusid kahe tunni pärast.
See oli möödas. Südameatakki polnud. Kergendus. Ööle haiglas järgnesid
haigusleht ja diagnoos: paroksüsmaalne tahhükardia (südamelöökide kiirenemine
teadmata põhjusel).
Kaks nädalat hiljem, pärast enam kui kolmekümmend atakki,
mõistsin, et probleem ei kao. Ma olin muutunud noorest ja tervest sportlikust
inimesest invaliidiks; neurootikuks, kes elas pidevas hirmus. Ma tundsin, et
mind on surma mõistetud. Ma tundsin sundust katsuda pulssi oma viiskümmend
korda päevas. Ma magasin, telefon käeulatuses. Ma võtsin kaalus alla.
Ma otsisin jätkuvalt abi. Järgmise paari kuu jooksul
võtsin ette palju sõite arstide, spetsialistide ja psühholoogide juurde.
Diagnoosid vaheldusid: südamepõletik, südamekelme infektsioon, paanikahäire,
arütmia, isegi vähk. Kõrgesti haritud spetsialistid, kes püüdsid mind aidata,
ei suutnud anda vastust.
Mu viisa hakkas lõppema ja ma pöördusin oma järjest
halveneva tervisega tagasi USA-sse. Olin nii nõrk, et pidin lennujaamas mitu
korda maha istuma, enne kui lennukisse sain. Jõudsin koju ja mind viidi
haiglasse. Seekord, kui olin mitu päeva haiglas viibinud, oli diagnoosiks
Barlow’ sündroom. Üks südameklapp ei töötanud hästi ja see kutsus esile atakid.
Arstid määrasid ravimid, et minu südamelööke ja ärevust
kontrolli all hoida. Mind peeti terveks, kui mu süda lõi normaalses rütmis.
Loomulikult aeglustasid ravimid mu südame tööd ja reguleerisid seda, kuid
kutsusid esile ka kõrvalnähte. Need ulatusid kroonilisest väsimusest
õudusunenägudeni surmast.
Minu elukvaliteet polnud hea, isegi määratud
ravimid ja kontrolli alla saadud sümptomid ei aidanud. Tulin tagasi mõtte
juurde, mida olin mõlgutanud Austraalias viibides. See tähendab, ma kaalusin,
ega minu olemus haigust esile ei kutsunud. Mis siis, kui minul oli haige
olemises oma osa, millega meditsiiniline diagnoos ja sümptomite ravimine ei
arvestanud? Kui nii, siis teadsin, et pean tervenemisele lähenema hoopis
teisest vaatepunktist.
Vastuse saamiseks pöördusin alternatiivmeditsiini poole.
Siit leidsin hulga ravimeetodeid, mis toetusid ühele universaalsele
filosoofiale. Alternatiivmeditsiin põhineb vitalismil.
Vitalismi pooldajad usuvad, et kõike elusat läbib
elujõud. Mõned nimetavad seda chi’ks, teised prana’ks, kolmandad energiaks. Elujõu kohalolek eristab elusat elutust.
Alternatiivsed ravimeetodid tugevdavad elujõudu.
Teadus jääb vitalismiga hätta. Teadus pole kunagi suutnud
mõõta elujõudu ega isegi eluenergiat. Mõned tervendajad ütlevad näiteks, et nad
saadavad kehasse tervendavat energiat, kuid see energia ei esine üheski
teadusele tuttavas vormis. Teadlased peavad seda elujõudu alles mõõtma õppima,
ent ometi on paljud neist ravimeetoditest mõjusad. Ka minul oli raske aru saada millestki sellisest, mida ma
ei näinud ega saanud mõõta. Ma arvasin, et peab olema miski, mis asub elujõu
mõistest sügavamal, selle taga. Lootsin avastada mingi aluselise protsessi,
mida teadus suudaks selgitada ja mis annaks seletuse ka elujõule.
Pöördusin vastuse saamiseks teaduse poole. Teaduslik
vaade elule põhineb teistsugusel filosoofial kui vitalism. Teaduse ja
meditsiini tuumaks on mehaaniline materialism. Selle seisukoha järgi tekkis elu
mateeriast. Ei ole olemas varjatud elujõudu ega eluenergiat. Elu vaadeldakse
kui ennast alalhoidvat protsessi, mis loob keerukaid struktuure. Universumis on
ka teisi protsesse, mis on võimelised looma keerukaid struktuure. Näiteks võib
tuua kristallid, keerised ja tornaadod. Mis on siis elus nii erilist?
Vitalistid ütleksid, et nendes elututes struktuurides ei ole elujõudu.
Kuid teadusel on, ehkki võib-olla teadvustamata, elujõu müsteeriumi kohta vastus olemas.
Vastus on peidus sügaval eluprotsessis.
See jäi avastamata kuni 20. sajandi keskpaigani, kuid siis andis selle
teadusharu, mis kuulub osalt loodusteaduse, osalt matemaatika valda. Seda
teadusharu tuntakse informatsiooniteooriana.
Teaduse vastus tuleneb informatsiooni mõistest. Tegemist
pole mitte selle informatsiooniga, mida sina ja mina saame õpikut või
kasutusjuhendit lugedes, vaid teatud liiki puhta informatsiooniga, mis on
kõikjal meie ümber. Võib-olla on kogu universumi mateeria ja energia taga
kõikjale ulatuv infoväli. Füüsikud on niisuguse välja avastanud ja nimetavad
seda nullpunktiväljaks. Nullpunktiväli koosneb tohutust hulgast
aatomisisestest osakestest, mis hüplevad edasi-tagasi olemise ja mitteolemise
vahel. See väli tekitab laineid, mis kannavad informatsiooni valguse kiirusest
kiiremini. Sellest infoväljast tekkis elu, mis jätkab nüüd arengut kõrgeimatele
tasanditele.
Elu erineb elututest süsteemidest oma võime tõttu seda
informatsiooni keskkonnast vastu võtta ja omandada. Ta teeb seda geniaalsete
mehhanismide abil, mis on olemas igas elusolendis. Näiteks nõuab sinu keha
enese alalhoiuks pidevat energiavaru täiendamist. Suur osa sellest energiast
esineb energiat kandva molekuli kujul, mida nimetatakse adenosiintrifosfaadiks
(ATP). Sinu keha rakud saavad energiat toidust, mida sa sööd, ja talletavad
selle ATP-s. Sellel molekulil on kaks esmast seisundit, üks talletab ja teine
vabastab energiat. ATP kaks seisundit sisaldavad erinevat hulka informatsiooni.
ATP sisaldab rohkem informatsiooni energiat talletavas seisundis. Sealt
saab informatsiooni üle kanda sinu organismi. Organism kasutab informatsiooni
kasvamiseks ja muutub kasvades keerukamaks.
Et eksistents oleks võimalik, vajab elu pidevalt
täiendavat informatsiooni. Kui informatsioon puudub või on probleeme informatsiooni
vastuvõtva mehhanismiga, siis organism sureb.
Pärast pikki õpiaastaid, kahte teaduslikku kraadi ja tööd
kiropraktikuna jõudsin lõpuks järgmise arusaamani:
Elujõu olemuseks on informatsioon
ja
kõigi ravimeetodite tuumaks on informatsiooni
ülekanne.
Informatsioon on mehhanistliku materialismi ja vitalismi
vaheline lüli. See on tavaliste ravivõtete ja alternatiivsete meetodite
vaheline side. Tervenemine ja elu on sama protsessi väljendused. Haigus ja surm
samuti. Kõiki ravimeetodeid võib mõista informatsiooni kaudu.
Minu tervenemisprotsess oli aeglane. See oli mittelineaarne; teisisõnu,
see polnud aeglane järjekindel edenemine, vaid toimus pigem äkiliste hüpetena
ühelt astmelt teisele.
Ma sain tervendavat informatsiooni erinevatest
allikatest. Nende hulka kuulusid ravimid, toitained, ravimtaimed, erinevad
meele ja keha tervendamise tehnikad ning isegi usk. Kuigi pärit täiesti
erinevatest allikatest, suutsid need kõik mingil viisil anda mulle tervendavat
informatsiooni. Mina integreerisin selle informatsiooni, andes endale võimaluse
tõusta kõrgematele toimetuleku tasanditele.
Ma kasutasin molekulaarset informatsiooni ravimite kujul.
Üks ravim, mida kutsuti beetablokaatoriks, aeglustas südamelööke, et need poleks enam nii ebaregulaarsed. Algul arvasin, et see
on vastuolus ideega toetada füüsilist keha tervendava informatsiooniga, sest
ravim kipub sümptomeid maha suruma. Kuid minu organism vajas puhkust pidevatest
sümptomitest. Ravim andis mulle väga vajaliku puhkepausi, nii et teised
tervendava informatsiooni allikad võisid tõhusamalt toimida.
Ravimit täiendas teine molekulaarne infoallikas – toitained. Tundsin, et üks toitaine mõjus tõepoolest, see oli koensüüm Q10,
mis aitab rakkudel, just südamerakkudel, toota energiat. Seda on kasutatud
edukalt südamepuudulikkusega haigete raviks ja see on väga populaarne Jaapanis.
Q10 toetas minu südametegevust, võimaldades südamel terveneda.
Peale selle kasutasin ma informatsiooni mehaanilise
energia kujul. Selgus, et palju kasu oli kiropraktilistest korrektsioonidest,
sest need panid mu keha paremini tööle. Kiropraktika aluseks on printsiip, et
hästi funktsioneeriv tugi-liikumiselundkond laseb informatsioonil paremini närvideni jõuda ja see vähendab keha üldist stressi. Osavate kätega
kiropraktik kannab üle palju informatsiooni.
Ma kasutasin infoallikana oma meelt, praktiseerides
tervet hulka tervendavaid meele-keha tehnikaid, näiteks loovat visualiseerimist
ja kujustamist. Meel võib olla väga võimas tervendava informatsiooni allikas,
sest see ühendab neuroendokriinsüsteemi kaudu omavahel kõik organismi osad.
Teadvustatud tervenemiskavatsusega lõin isegi ühenduse informatsiooni kõrgemate
tasanditega. See tegi võimalikuks informatsiooni kohese ülekande teadvusest.
Lõpuks jõudsin tervenedes seisundini, kus sümptomid
hakkasid vähenema, et seejärel kaduda. Ma saavutasin taseme, kus probleeme enam
polnud. Selleks kulus umbes kümme aastat. Ma märkasin, et kadunud polnud mitte
ainult sümptomid. Kogu mu elu oli parem, täiustunud, rahuldustpakkuvam. Kadunud
olid paljud käitumismudelid, mida haigus oli tinginud. Minu mõtted olid
selgemad ja vähemhäirivad. Minu olemuses oli toimunud sügav muutus. Nii sügaval
tasandil toimunud muutuse tagajärjeks oli teatud liiki tarkus, mis tuli koos
informatsiooniga.
Minu tervenemine sai kinnitust paar aastat pärast
rakenduskõrgkooli lõpetamist, kui hulk meditsiinilisi analüüse näitas, et kõik
on normaalne. See polnud minu teekonna lõpp, vaid uue faasi algus. Ma tahtsin
informatsiooni ülekande protsessist rohkem teada saada.
Oma teekonna uues faasis sain võimaluse rääkida paljude
erinevate valdkondade tervendajatega. Ma aimasin nende hääles erutust, kui nad
rääkisid mulle oma edust patsientidega. Mind rabas, et nad kõik olid edukad. Kui hakkasin
mõistma tervendamist informatsiooni seisukohalt, siis nägin, et kõik
ravimeetodid on oma põhiolemuselt samad. Kõigi puhul on tegemist informatsiooni
ülekandega. Ma hakkasin paremini aru saama ka omaenda tervenemisest. Olin
integreerinud informatsiooni kõigist neist allikatest ja jõudnud toimetuleku kõrgemale,
ilma haiguseta tasandile.
Ma otsustasin välja arendada informatsiooni ülekandel
põhineva ravimeetodi. Nüüdseks olen sellega tegelenud kuus aastat. Ma töötan
selle meetodi kallal pidevalt, üheskoos oma kiropraktikutööga. Tulemuseks on
käesolev raamat, mis tutvustab ravimeetodit, mida igaüks võib kasutada. See
sisaldab ideid füüsikast, molekulaarbioloogiast,
meditsiinist, psühhoneuroimmunoloogiast,
alternatiivmeditsiinist ja informatsiooniteooriast. Raamat hõlmab paljusid tehnikaid,
mida olen kasutanud nii enda kui ka oma patsientide tervendamiseks. See kujutab
endast ühtset teooriat tervendamisest, mis näitab, et traditsiooniline ja
alternatiivmeditsiin põhinevad ühel ja samal protsessil. Kõigi ravimeetodite
puhul on tegemist infovooluga, olenemata sellest, kas abiandjaks on
arstiteaduste doktor Yale’ist või Tiibeti šamaan.
Ma nimetan seda uut ravimeetodit informatsiooniliseks tervendamiseks.
Informatsiooniline tervendamine põhineb seitsmel printsiibil, mida ma kutsun võtmeteks. Tervendav informatsioon on kõikjal meie ümber, kuid
selle tõhusaks kasutamiseks peame oskama võtmeid kasutada. Võtmed annavad meile
ligipääsu tervendava informatsiooni piiramatutele varudele. Neid võtmeid
tutvustatakse kolmandas peatükis. Esimesest ja teisest peatükist leiad olulist
taustainfot võtmetest arusaamiseks.
Tähtis on idee, et tervendav informatsioon jõuab allikast
vastuvõtjani läbi kanali. Neljandas peatükis on juttu sellest, kuidas
tervendava informatsiooni allikatega resonantsi saavutada. Järgmised kuus
peatükki kirjeldavad detailselt ravikanaleid ja sisaldavad ka harjutusi, mis
aitavad neid kanaleid paremini kasutada.
Üks käesoleva raamatu peamisi eesmärke on pakkuda välja
ravimeetod, mida igaüks saab kasutada. Üheteistkümnes peatükk võtab kogu
meetodi kokku, esitades selle samm-sammuliselt. Lisatud on hõlpsasti
kasutatavad töölehed, mis teevad sulle edasiliikumise lihtsamaks.
Kolmeteistkümnendas peatükis on vaatluse all informatsioonilise tervendamise
tulevikusuunad.
See raamat on kirjutatud kõigile, kes tahavad terveneda.
Sa võid võtta siin esitatud ideed ja asuda neid kohe rakendama. Sa leiad, et
sellest raamatust on kasu nii traditsiooniliste kui ka alternatiivsete
ravimeetodite mõistmisel ja hindamisel ning endale sobivate meetodite
leidmisel. Me astume uude maailma, kus tõlgendame universumit informatsiooni
seisukohalt ja seda uut mõistmist tuleb kasutada tervenemiseks. Kui me seda
teeme, siis jõuame märksa terviklikuma ravisüsteemini, kus kõigi ravimeetodite
esindajad suhtlevad üksteisega ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel töötada välja
ühtne ravisüsteem.
2. PEATÜKK
INFORMATSIOONI
STRUKTUURID JA KANALID
Aastaid tagasi
elasin mere kaldal. Ma kogesin sageli, kui lõõgastav on minna randa, lihtsalt
istuda ja vaadata laineid ning kuulata ookeani häält. Lained lummasid mind
alati; eriti see, kui kordumatu oli iga laine. Ma mõtlesin, kui hämmastav see
on, et ookeani hiiglaslik struktuur on võimeline tekitama lõputult erinevaid
laineid. Ja mitte ainult laineid, vaid ka lõputuid väiksemaid nähtusi nagu
keerised ja hoovused.
Me võime mõelda ookeanist kui tohutust
informatsioonilisest struktuurist. Ookean pole mitte ainult tohutu, vaid ka
väga keerukas. Ta sisaldab tervet müriaadi teisi, vähem keerukaid struktuure nagu
hoovusi, keeriseid ja laineid. Et need väiksemad struktuurid saaksid
eksisteerida, peab neil olema side suurema, ookeani struktuuriga. Näiteks
moodustub liikuva laine lõpus mõneks lühikeseks hetkeks keeris. Näib, et laine
jõud toetab keerist. See on tõsi, aga kui me vaatame sügavamale – kui vaatame,
mis toimub sellest jõust tagapool –, siis näeme, et see on miski muu. See, mis
keerist toetab, on informatsioon.
Jõud on olemuselt informatsioon. Ookeani ning väiksemate
lainete ja keeriste vahel toimub infovahetus. Ookeanist lähtuv infovool toetab laineid ja keeriseid. Lõpuks vool lakkab
ja need väiksemad struktuurid ei ole piisavalt stabiilsed, et ise ennast
toetada. Nende lühike elu märgib korrastatuse perioode voolava vee süsteemis,
mis näib korrastamatuna. Lühikest aega eksisteerivad nad keerukate
struktuuridena üksnes selleks, et laguneda ja lasta ookeanil end taas neelata.
Meie universum on väga sarnane ookeanile. Informatsioon voolab erineva keerukuseastmega struktuuride vahel. Ka meie oleme
informatsiooni struktuurid. Informatsioon voolab meie juurde, et toetada meie
eksistentsi ja tervist. Nagu keeris, nii vajame ka meie pidevalt täiendavaid
infovarusid teistest allikatest, et elus püsida.
On palju võimalusi, kuidas struktuure vastavalt
informatsioonile süstematiseerida. Meie mured on seotud elu ja tervisega, seega
mina süstematiseerisin neid seda silmas pidades. Need on süstematiseeritud
vastavalt üldistele keerukusetasanditele. Kõik tasandid mõjutavad meie elu.
Kõik on potentsiaalse tervendava informatsiooni allikad.
Ma nimetan sellist süsteemi informatsiooni hierarhiaks.
Informatsiooni laiemaid kategooriaid on seitse, nagu näed jooniselt 2.1 (lk
28).
Nullpunktiväli on hierarhia tipus ja tähistab kõige keerukamat
struktuuri. See väli läbib meie universumit ja kõike selles. See ühendab kõike
tegelikkuse võrgustikus ja edastab informatsiooni valguse kiirusest kiiremini.
See võib sisaldada ka kõigi universumi sündmuste salvestust.
Füüsikud on avastanud, et ruum ei ole pidev, nagu kunagi
arvati. Kõige väiksematel tasanditel ei ole ruum sujuv, vaid elav ja aktiivne.
Osakesed hüppavad pidevalt olemisse, ühinevad ja hävitavad üksteist. Seda välja
nimetatakse nullpunktiväljaks seetõttu, et aja jooksul muutub aktiivsus
statistiliselt nulliks. Kuid igal ajahetkel on ruum energiast elus.
Füüsikud on otsinud niisugust välja juba mõnda aega. 20.
sajandi algul läbi viidud katsed tõid päevavalgele absoluutse nulli lähedasel temperatuuril eksisteeriva
energiaallika (veel üks põhjus, miks öelda „nullpunkt”). Eksperimentide käigus
loodi kõigepealt elektromagnetilisest kiirgusest eraldatud alal vaakum.
Seejärel viidi temperatuur peaaegu absoluutse nullini, kus molekulide liikumine
oli lakanud, ning seejärel hakati otsima energiat. Märkimisväärne oli, et
energia puudumise asemel leidsid eksperimenteerijad suure hulga energiat –
energiat, mis näis tulevat mitte millestki!
Peale selle, et nullpunktiväli sisaldab tohutu hulga
energiat, on ta ka infokandjaks. Seda tänu lööklainetele, mida nimetatakse
kvant-vaakumlaineteks. See tähendab, et kogu universumit ühendab tohutu
infovõrgustik. See võrgustik tekitab mateeriat ja energiat näiliselt tühjast
ruumist. Seda ideed toetavad mitmed teadlased, sealhulgas Nobeli preemia
kandidaat Ervin László. Oma raamatus „Teadus ja akaša väli” (Science and the Akasha Field) arutleb ta
nende lainete omaduste üle:
Vaakumil võib tõesti olla niisugune omadus. See ei pea
olema just ülitihe energiameri, vaid võib olla ka infomeri.1
Võrgustik on võimeline edastama informatsiooni valguse
kiirusest kiiremini, mis on füüsikas tegelikult võimatu. Mõned füüsikud on seda fenomeni uurinud. Füüsik Gennadi Šipovi järgi
kannavad need vaakumlained informatsiooni kiirusel 109c, mis on miljard korda
suurem valguse kiirusest.2
Kõik järgnevad madalama tasandi infostruktuurid asuvad
nullpunktiväljas. Nagu keerised ja lained ookeanis, nii peavad väiksemad
struktuurid saama nullpunktiväljast informatsiooni. Informatsioon peab liikuma
ühest punktist teise. Ma nimetan seda ühendust kanaliks. Allikas toodab informatsiooni ja kanal kannab seda.
Ookeanis näiteks on kanaliks vee molekulid, mis kannavad jõu edasi.
Informatsioon sisaldub sellistes jõu füüsikalistes karakteristikutes nagu mass
ja kiirus. Nullpunktiväli edastab informatsiooni kanali kaudu, kuid kandja
on täiesti erinev. Kandja koosneb kvant-vaakumlainetest.
Nullpunktiväljast allpool on hierarhia järgmine tasand –
teadvus. Kvantfüüsika ütleb meile, et teadvusel on mateeriale kausatiivne mõju.
Kvantfüüsikas eksisteerivad füüsilised objektid esialgu tõenäosusega, kuni neid
hakkab vaatlema teadvus. Valgus näiteks eksisteerib nii lainete kui ka
osakestena, enne kui teda vaatlema hakatakse. Kui teadvus vaatleb valgust, siis
muutub valgus kas laineks või osakeseks. Tõenäosust enam ei ole. Me nimetame
seda tõenäosuse laine kollapsiks. Valgus on nüüd kontekstis, tema vorm on
konkreetsem.
Teadvus valib kuidagi, kas näha lainet või osakest. Nii
annab ta olukorrale tähenduse, asetab selle konteksti, teeb otsuse. Otsus on
informatsiooni edastamise võimas vahend. Otsust võib pidada aktiivseks
informatsiooniks.
Paljud teadlased on pakkunud välja teooriaid, kuidas
toimub informatsiooni edastamine selliselt struktuurilt nagu nullpunktiväli või
teadvus struktuuridele, mis eksisteerivad füüsilisel kujul. Üks neist
teadlastest on bioloog Rupert Sheldrake, kes töötas välja käsituse, mida ta
nimetab formatiivse põhjuslikkuse hüpoteesiks. Ta väidab, et elusolendite
füüsiline kuju tuleneb morfogeneetilisest
väljast. Morfogeneetiline väli sisaldab informatsiooni, mis on vajalik
elusolendite avaldumise ja arengu suunamiseks. See väli ütleb elusorganismile,
milline kuju võtta. See väli on ka võimeline kandma informatsiooni ja edastama
seda tulevastele põlvkondadele.
Ta ütleb:
Ma oletan, et morfogeneetiline väli toimib, andes vormi
muidu juhuslikele või määratlemata tegevustele.3
Sheldrake’i morfogeneetiline väli on infoväli, millest
tekib elu. Ka psühholoog Carl Jung rääkis sarnasest väljast, mida tema nimetas
kollektiivseks alateadvuseks. Jung näitas, et me kõik oleme kollektiivse
alateadvuse kaudu omavahel seotud. Jungi järgi talletab kollektiivne alateadvus
mälestused kõikidest inimestega toimunud sündmustest. Jung arvas, et need
mälestused pole salvestatud meie füüsilisse ajju, vaid mingisse välja
sarnasesse entiteeti, millele on kõigil inimestel ligipääs.
Füüsik Amit Goswami räägib teadvusest kui
vahendajast morfogeneetilise välja ja füüsilise vormi vahel. Ta usub, et
füüsiline keha esindab morfogeneetilist välja. Ta väidab:
... morfogeneetilist välja, mida esindavad füüsilise keha
elundid. Kui kuju on kord võetud, käivituvad elundites programmid, mis
teostavad bioloogilisi funktsioone. Kuju andja, programmeerija, on teadvus.4
Sheldrake’i morfogeneetiline väli on infoväli, mis
eksisteerib nullpunktiväljas. See kehtestab vormi infovahetuses bioloogiliste
organismidega. Goswami seisukoht toob mängu teadvuse kui morfogeneetilise välja
ja füüsilise vormi vahelise vahendaja. Mina paigutan morfogeneetilise
välja hierarhias samale tasandile teadvusega. Selleks on kaks põhjust. Esiteks,
informatsiooni struktuuri kohta teadvuses, morfogeneetilise välja ja
kvant-vaakumlainete kohta on vähe teada. Me teame, et on olemas seos, kuid
täpsemalt ei tea me kuigi palju. Teiseks, meid
huvitab tervendava informatsiooni ülekanne. Meie teada
toimub informatsiooni ülekanne sellel tasandil mittelokaalselt, seda fenomeni
uurime viiendas peatükis. Morfogeneetilisest väljast ja teadvusest toimub
informatsiooni ülekanne samal viisil.
Järgmine, madalam tasand selles hierarhias on meel. Meel
on ühenduslüliks meie füüsilise keha ja välismaailma vahel. Meel võtab
ümbritsevast keskkonnast pidevalt vastu informatsiooni ja kogemusi ning asetab
need konteksti. Meel juhib keha neuroendokriinsüsteemi kaudu.
Meel on infoallikas nagu kõik teisedki hierarhia
tasandid. Meele informatsiooni vastuvõtjaks on keha ja kanaliks
neuroendokriinsüsteem, närvirakkude ja hormoonide keerukas võrgustik. See
süsteem on tihedalt seotud meie füüsilise keha kõigi osadega.
Keha esindab meie eksistentsi füüsilist avaldumist. Ma
paigutasin keha selles hierarhias kohe meele alla. Keha on kest, milles
sooritame oma maise teekonna läbi elu. Tervendamise eesmärgiks on ju tegelikult
tervendada oma keha. Keha asub hierarhias keskel. Ta võtab informatsiooni vastu
selles hierarhias nii ülal- kui allpool paiknevatest allikatest.
Kõige madalamad tasandid hierarhias on mateeria ja
energia. Need on kõige lihtsamad meile teadaolevad informatsioonistruktuurid. Mateeria
koosneb elementaarosakestest nagu prootonid, neutronid ja elektronid, mis
omakorda koosnevad veel väiksematest osakestest, mida nimetatakse kvarkideks. Energia moodustavad jõud, mis samuti koosnevad
osakestest. Need osakesed on vahetuses mateeria osakestega. Näiteks ühe neljast
põhijõust, elektromagnetilise jõu kandjateks on footonid.
Energia ja mateeria osakesi võib pidada tillukesteks individuaalseteks infopakettideks. Need osakesed erinevad
informatsiooni sisu poolest nullpunktiväljas olevate
kollektiivse olemusega osakestest. Nullpunktiväljas on osakesed nagu terviklik
ookean meie eespool toodud näites, kuna mateeria ja energia osakesed on nagu
individuaalsed vee molekulid ookeanis.
Inimese eluajal voolab tema kehasse informatsiooni
kõigist hierarhia struktuuridest. Allapoole suunatud põhjuslikkuse puhul voolab
kehasse informatsioon hierarhia kõrgematelt tasanditelt. Informatsioonil on
meie kehale põhjuslik mõju. Näiteks võib mõni meele probleem, kas depressioon
või negatiivne enesehinnang, avaldada organismile negatiivset mõju.
Sarnaselt võivad organismi mõjutada ka selle hierarhia
madalamad struktuurid. Informatsioon, mis voolab organismi molekulidest ja energiast, võib mõjuda positiivselt või
negatiivselt. Seda nimetatakse ülespoole suunatud põhjuslikkuseks. Joonis 2.2
illustreerib ülespoole ja allapoole suunatud põhjuslikkuse kontseptsiooni.
Paljud alternatiivsed tervendamismeetodid mõjutavad
hierarhia kõrgemaid tasandeid nagu teadvust ja meelt. Seega toimivad
alternatiivsed süsteemid allapoole suunatud põhjuslikkuse jõul. Näiteks reiki võib toimida, kandes teadvusse
informatsiooni, mis tekitab allapoole suunatud põhjuslikkuse, et tervendada
füüsilist keha. Teiste tervendamissüsteemide, näiteks traditsioonilise hiina
meditsiini ja ajurveeda mõju ulatub samuti kõrgematele tasanditele, et kutsuda
esile muutusi füüsilise eksistentsi madalamatel tasanditel. Vitalismil
põhinevad tervendamismeetodid toimivad üldjuhul sel moel.
Traditsiooniline meditsiin (allopaatia) tegeleb enamasti
ülespoole suunatud põhjuslikkusega. Allopaatia kasutab organismi mõjutamiseks
eelkõige hierarhia madalamaid tasandeid, molekule ja energiat. Muutuste
esilekutsumine madalamatel tasanditel kutsub esile muutused kõrgematel
tasanditel. Ravimid toimivad ülespoole suunatud põhjuslikkusel. Molekulid
ravimites võivad esile kutsuda muutusi rakkudes ja kudedes, mis kantakse üle
organismi kõrgemale tasandile.
Näiteks kasutatakse depressiooni raviks paroksetiin.
Paroksetiin toimib, blokeerides neurotransmitter serotoniini lagundamise.
Serotoniini seostatakse depressiooni mõne tüübiga – mõnel depressioonis
inimesel on madal serotoniini tase. Serotoniini lagundamise blokeerimisel
serotoniini tase tõuseb, mis omakorda vähendab depressiooni sümptomeid.
Depressioon mõjutab organismi üldiselt. See ei tekita üksnes negatiivseid
meeleolusid, vaid võib esile kutsuda ka füüsilisi sümptomeid, näiteks letargiat
ja lihasvalu, mis võivad inimese muuta tegutsemisvõimetuks. Molekulaarsel
informatsioonil, mida paroksetiin pakub, on organismile üldine mõju. Ravimis
sisalduval väikesel infohulgal on võime muuta organismi palju suuremat
infostruktuuri.
Enamik õpikuid, mida ma kasutan anatoomia ja füsioloogia
õpetamisel, kirjeldavad elu ülespoole suunatud põhjuslikkusest lähtudes.
Madalamatest tasanditest moodustub üha rohkem keerukaid tasandeid, kusjuures
madalamad tasandid mõjutavad kõrgemaid. Aatomid ühinevad, et moodustada
molekule, mis omakorda ühinedes moodustavad rakke, kudesid, elundeid ja
organisme.
Sheldrake’i ja Goswami sugused visionäärid rõhutavad aga
allapoole suunatud põhjuslikkuse tähtsust ja selle mõju elule. Me oleme midagi
enamat kui aatomite ja molekulide kogum. Meie eksistents ulatub hierarhia
ülemiste piirideni ja informatsioon nendest kõrgematest allikatest mõjutab meie
eksistentsi. Kui tahame terveneda, peame pöörduma kõigi oma eksistentsi
tasandite poole.
See hierarhia võimaldab meil ühendada kõik
tervendamissüsteemid ja anda selgitus alternatiivsete tervendamismeetodite
fenomenidele. Meil on olemas allopaatiline lähenemine rõhuasetusega molekulide
(ravimite) ülespoole suunatud põhjuslikkusele, mis kutsub esile tervendavad
muutused organismis. Meil on olemas ka alternatiivsed meetodid rõhuasetusega
teadvuse ja meele allapoole suunatud põhjuslikkusele, mis tervendab organismi.
Neli informatsioonilist tervendamiskanalit
Informatsioonilise tervendamise süsteem kätkeb nelja
kanalit, millest igaüks on seotud informatsioonilise hierarhia erinevate
tasanditega. Joonisel 2.3 on näidatud neli
tervendamiskanalit.
Meel ja teadvus on ühenduses nullpunktiväljaga.
Informatsiooni ülekanne nende vahel toimub niinimetatud mittelokaalse kanali kaudu. Keegi ei tea, kuidas see
täpselt toimub. Me teame, et see toimub, selle mõju on tõestanud kaalukad
uuringud (vt 5. peatükk).
Ka meel on infoallikas, mis edastab kehale informatsiooni
niinimetatud meele-keha kanali kaudu. See kanal on paremini tajutav kui
mittelokaalne kanal, sest ta on tegelik füüsiline süsteem kehas. Meele-keha
kanaliks on neuroendokriinsüsteem. Ma kirjeldan meele-keha kanalit seitsmendas
peatükis.
Molekulaarne kanal on keskkond, mille kaudu voolab molekulaarne informatsioon. Molekulaarset informatsiooni sisaldavad
medikamendid, toitained, ravimtaimed ja
bioloogilised ravimid. Enamikul juhtudel on molekulaarseks kanaliks vereringe,
mis kannab informatsiooni vastavate kudedeni, näiteks elundite või näärmeteni.
Energiakanal kannab informatsiooni jõuosakeste kujul. See
kanal on keskkond, milles jõuosakesed liiguvad, ja selleks võib olla kas õhk, kui
tegemist on helilainetega, ruum, kui tegemist on valgusega, või kehakude, kui
tegemist on mehaanilise survega.
Informatsioonilise tervendamise süsteem vajab kõiki nelja
kanalit, et viia kehasse tervendavat informatsiooni. Me eksisteerime energia,
molekulide, meele ja teadvusena, seega peame tervendama kõiki neid tasandeid.
Me kasutame selleks iga tasandi infoallikaid, et anda kehale nii palju
tervendavat informatsiooni kui võimalik.
3. PEATÜKK
KOODI MURDMINE
Me vajame
ellujäämiseks ja tervenemiseks pidevalt täiendavat informatsiooni.
Informatsioon on kõikjal, me peame ainult õppima, kuidas sellele ligi pääseda,
et terveneda. Informatsioon on olemas meie aitamiseks, kuid pole vahetult
kättesaadav. See on kodeeritud, lukustatud salakoodiga, mille murdmiseks on
vaja erilisi võtmeid.
Enne nende võtmetega tutvumist peame paremini tundma
õppima infovoolu rolli tervenemisel. Teeme seda mõne näite varal. Nendes
näidetes on sõnal korrastamatus sama tähendus mis sõnal entroopia.
Kõigepealt heidame pilgu veresoontele. Veri voolab läbi
keha, võttes kopsudest hapnikku ning transportides selle rakkudesse ja
kudedesse. Paljud keha elundkonnad teevad koostööd vererõhu säilitamiseks, et
veri voolaks sinna, kus teda on vaja. Veresooned teevad koostööd närvisüsteemi,
sisenõrenäärmete ja erituselunditega, et hoida rõhku konstantsena. Neid kõiki
võib pidada korrastatud, kõrge keerukuseastmega süsteemideks.
Oletame nüüd, et sul on vigastus, tõsine rebend. Haav
veritseb tugevasti. Veri ei voola rakkudesse ja kudedesse, vaid organismist
välja. Süsteem kannatab korrastamatuse all.
Keha reageerib korrastamatusele püüdega liikuda
korrastatuse suunas. Närvisüsteem paneb veresooned ahenema, neerud seiskuvad ja
hormoonid vallanduvad, et verd säilitada. Isegi verel on oma viis
veritsemise takistamiseks. Veri hüübib, et sulgeda auk veresoones. Kõik need
süsteemid hakkavad tööle, et veresoonkonda korrastada. Kui see õnnestub, siis
keha terveneb, kui ei, siis liigub organism suurema korrastamatuse ja sealt
edasi surma poole.
Seda liikumist korrastatuse suunas nimetatakse tavaliselt
homöostaasiks. Homöostaas on
keha võime säilitada näiteks kaltsiumi või glükoosi taset veres, kasutades
tagasisidesüsteeme. Süsteem tajub taseme muutust ja reageerib, aktiveerides
mehhanismi, mis taastab vajaliku taseme. Homöostaas hoiab meid elus. See hoiab
kõik meie organismi elundkonnad kooskõlas. Süda lööb just õiges tempos, et
kanda edasi just õiget hulka verd, mis viib just õige koguse hapnikku
kudedesse. Aju vajab pidevalt glükoosi ja sisenõrenäärmed eritavad usinalt
hormoone, et teda varustada. Liiga suure või liiga väikese glükoosihulga
tagajärjeks oleks kooma. Kõik keha elundkonnad hoitakse täpses tasakaalus.
Homöostaas pole võimalik ilma informatsiooni pideva
juurdevooluta. Kui mingi aine tase langeb, on vaja saata informatsioon olukorda
reguleerivasse elundkonda, et see saaks reageerida. Ka see reguleeriv elundkond
peab reageerima muutusele mingil viisil, mis sisaldab informatsiooni.
Veritsemise puhul toimub organismis muutus, liikumine
entroopia suunas. Homöostaatilised mehhanismid peavad reageerima informatsiooni viimisega elundkonda, et anda tagasikäik, mis muudaks selle taas korrastatuks.
Närvisüsteem tajub näiteks vererõhu alanemist. Ta reageerib informatsiooni
saatmisega veresoontele, et need aheneksid ja säilitaksid nii rõhku. Neerud
tajuvad samuti rõhu alanemist ja eritavad hormoone, mis sarnanevad tillukestele
infopakettidele. Need annavad neerudele käsu ... peatada oma töö ja säilitada
vere hulka. Kõik elundkonnad tegelevad rõhu säilitamisega, viies informatsiooni
vigastatud elundkonda.
Teiseks näiteks on vähirakkude korrastamata olemus.
Normaalsete rakkude korrastatuse tase on väga kõrge. Kui nad jagunevad, tekivad
nende täpsed koopiad ja korrastamatusest moodustuvad väga korrastatud
süsteemid.
Organism püüab toime tulla suureneva entroopiaga parimal
võimalikul viisil. Keha elundkonnad püüavad kahjustatud rakke ümber korraldada,
sisestades neisse informatsiooni. Mõnikord see õnnestub ja mõnikord mitte.
On veel palju näiteid homöostaasist ja informatsiooni viimisest keha elundkondadesse, et taastada suurema korrastatuse seisund.
Põhiline on see, et homöostaasi säilitamiseks ja järgnevaks tervenemiseks on
vaja informatsiooni.
Ravikoodi murdmiseks läheb vaja seitset võtit. Joonisel
3.1 on need kõik ära toodud. Koos moodustavad need võimsa ravisüsteemi ja
aitavad sul kasutada lõputut tervendava informatsiooni varu. Neid võtmeid võib
kasutada peaaegu iga ravi puhul ja ühendada kõigi tervendamismeetoditega. Oluline
on igast võtmest üldjoontes aru saada, enne kui liigume edasi raamatu ülejäänud
osa juurde. Ära kõhkle seda osa raamatust uuesti lugemast, kui sul on vaja
võtmed veelkord üle vaadata.