Jõukuse allikas peitub sinus endas!
Sa ei pea valima õnne ja rikkuse vahel – nad tärkavad samast külluseallikast. Sellest raamatust leiad seitse kava, mis aitavad saavutada edu.
· Eesmärkides peituva tõukejõu vallandamine
·
Teadmiste kogumine
·
Enesearengu ime
·
Tulude
kontrolli all hoidmine
·
Aja
juhtimine
·
Enese
ümbritsemine võitjatega
·
Hästi
elamise kunst
Jim Rohni õpetused on aidanud juba 30 aastat miljoneid inimesi elu paremaks muuta. Väljapaistva edu ja õnne õpetajana on ta tunnustust leidnud ka oma kolleegide seas.
Sisukord
Tänuavaldus 9
Sissejuhatus: Päev,
mis muutis kogu mu elu 11
1. peatükk Viis võtmesõna 17
Kava
number üks. Vallanda eesmärkide jõud
2. peatükk Eesmärgid: mis motiveerib inimesi 31
3. peatükk Kuidas püstitada eesmärke 41
4. peatükk Kasuta eesmärke enda huvides 49
Kava
number kaks. Otsi teadmisi
5. peatükk Tee tarkusele 63
Kava
number kolm. Õpi muutuma
6. peatükk Enesearengu ime 79
Kava number neli. Tulude
kontrolli all hoidmine
7. peatükk Kuidas saavutada rahaline vabadus 101
Kava
number viis. Aja juhtimine
8. peatükk Kuidas aega targalt kasutada 121
Kava
number kuus. Ümbritse end võitjatega
9. peatükk Suhtlemise põhimõte 141
Kava
number seitse. Õpi hästi elamise kunsti
10.
peatükk Sinu tee jõukama elu poole 151
11.
peatükk
Päev, mis muudab kogu su elu 163
Sissejuhatus
Päev, mis muutis kogu mu elu
Olin just
saanud kahekümne viie aastaseks, kui kohtasin meest, kelle nimi oli Earl
Shoaff. Ma ei osanud tookord aimatagi, mil määral see kohtumine minu elu muudab
…
Olin elanud tolle ajani halli elu nagu
enamik inimesi – vähe saavutusi ja veel vähem õnne. Mul oli seljataga
suurepärane lapsepõlv väikefarmeri armastavas perekonnas Idaho osariigi
edelaosas, mõne sammu kaugusel Snake River’ kaldast. Kodust lahkudes olin täis
lootust saada ameerika unelmast oma priske osa.
Tegelikkus osutus aga ootustest hoopis
teistsuguseks. Peale keskkooli lõpetamist astusin kohe kolledžisse, kuid juba aasta pärast pidasin
ennast küllalt targaks ja katkestasin õpingud. See oli suur viga, üks
paljudest, mis neil aastail tegin. Ma kibelesin raha teenima, arvates, et leian
raskusteta korraliku töö. Ja see osutuski tõeks. Tööd leida polnud
raske. (Ma ei osanud siis veel vahet teha elatisvahendite hankimise ja oma elu
loomise vahel.)
Peagi ma abiellusin ja nagu iga mees,
andsin oma naisele hulganisti lubadusi suurepärase tuleviku osas, mida teadsin
ees ootavat. Olin ju auahne ja väga siiralt edu ihaldav ning tegin
kõvasti tööd. Edu pidi olema kindlustatud!
Vähemalt nii ma mõtlesin …
Kui sain kahekümne viieseks ja olin juba
kuus aastat töötanud, otsustasin oma saavutatut kriitiliselt hinnata. Mind oli
hakanud närima kahtlus, et mu elu ei kulge õigesti. Nädalas teenisin ma kokku viiskümmend
seitse dollarit. See jäi kaugelt allapoole minu lubadusi ega katnud isegi aina
kasvavaid arveid, mis mu köögilauale kogunesid.
Olin nüüd juba kohustustega koormatud
pereisa ja tundsin üha suuremat vastutust oma kasvava perekonna ees. Kuid eeskätt
mõistsin ma, et hakkan tasapisi oma haleda saatusega leppima.
Tõele näkku vaadates märkasin, et mu
majanduslik olukord halveneb iga päevaga. Midagi tuli kindlasti muuta … aga
mida?
Üksnes kõva tööga ma võib-olla oma
eesmärke ei saavuta, mõtlesin endamisi. See avastus šokeeris mind, kuna olin
uskunud, et edu saavutatakse ränga tööga, higipull otsaees.
Nüüd sai selgeks, et kuigi rügan tööd
“higipull otsaees”, lõpetan kuuekümneselt läbipõlenult ja puuduses nagu nii
paljud mulle tuttavad inimesed.
See kohutas mind. Ma ei suutnud leppida
sellise väljavaatega. Ja veel siin, maailma rikkaimal maal!
Aga mul oli rohkem küsimusi kui
vastuseid. Mida peaksin tegema? Kuidas saaksin oma elu suunda muuta?
Kaalutlesin õpingute taasalustamist. Vaid
üks aasta kolledžiharidust
ei andnud mulle tööturul häid väljavaateid. Kuid kooliminek tundus
ebapraktiline, sest pidin hoolitsema pere vajaduste eest.
Nii otsustasin alustada oma äriga. See
mõte erutas mind, kuigi mul puudus vajalik algkapital. Rahapuudus oligi mu
suurim mure. Raha sai otsa ammu enne kuu lõppu. (Kas see on sulle tuttav?)
Kord kaotasin ma kümme dollarit. See viis
mind nii endast välja, et olin kaks nädalat peaaegu haige selle
kümnedollarilise rahatähe pärast!
Üks mu sõber püüdis mu tuju tõsta. “Kuule
Jim,” ütles ta, “võib-olla leidis selle mõni hädasolija.”
Kuid see ei lohutanud mind. Mina just
olingi see, kes pidanuks leidma, mitte kaotama kümme dollarit. (Pean
tunnistama, et tol ajal ei olnud heategevuse idee mulle veel omane.)
Niisiis olin kahekümne viie aastane,
kaugel oma unistustest ja teadmatuses, kuidas muuta elu paremaks.
Siis aga astus minu teele õnnelik juhus.
Miks just selles elujärgus? Ma tõesti ei tea, miks head asjad nii juhtuvad.
Minu jaoks jääb see elu saladuste kilda …
Igatahes tuli õnn minu õuele, kui
kohtasin meest nimega Earl Shoaff. Me kohtusime esmakordselt ühel müügialasel
konverentsil, kus ta juhatas seminari. Ma ei mäleta, millise jutuga ta mind tol
korral kütkestas, kuid tean täpselt, et soovisin teha kõik, et saada
tema sarnaseks.
Seminari lõpul võtsin kokku kogu oma
julguse, et minna tema juurde ja esitleda ennast. Vaatamata minu kohmakale
pöördumisele, sai ta kohe aru minu suurest edusaavutamissoovist. Ta oli lahke
ja suuremeelne ning tundus väga sümpaatne. Mõne kuu pärast võttis ta mind tööle
oma müügikorraldusfirmasse.
Järgneva viie aasta jooksul õppisin ma
härra Shoaffilt mitmeid elutarkusi. Härra Shoaff suhtus minusse kui pojasse ja
õpetas mulle oma elufilosoofiat, mida ma nüüd nimetan “rikkuse ja õnne
saavutamise seitsmeks kavaks”.
Kuid siis suri neljakümne üheksa aastane
härra Shoaff täiesti ootamatult.
Üle saanud oma juhendaja kaotusest,
püüdsin hinnata tema mõju oma elule. Mõistsin, et parim, mis ma temalt olin
saanud, ei olnud töökoht ega isegi võimalus tõusta müügijuhist firma
tegev-asepresidendiks. Kõige väärtuslikum oli see, et ma olin omandanud tema
põhilised eduprintsiibid, mis aitavad rikkaks ja õnnelikuks saada.
Järgnevatel aastatel rakendasin ma need
ideed ellu … ja sain edukaks inimeseks. Ma teenisin tõesti muljetavaldava
rahasumma. Suurimat rahuldust pakkus mulle aga nende ideede jagamine oma
ärikaaslastele ja kaastöötajatele. Nad võtsid need vaimustusega vastu ja
saavutasid märgatavaid tulemusi.
Kuigi pidasin end eelkõige ärimeheks,
mitte kirjameheks ega lektoriks, tundsin vajadust edastada teistelegi lihtsalt
ja vahetult neid ideid, mis võivad inimese elu täielikult muuta.
* * *
Kui sa loed seda raamatut, kujutle, et
teed sisseoste. Rakenda ainult neid ideid, mida täna vajad. Sul pole vaja osta korraga
kõike, mida sulle soovitatakse. Kuid anna endale võimalus. Loe järgnevat
eelarvamusteta. Kui miski tundub sulle oluline, kasuta seda. Kui ei, ära pööra
sellele tähelepanu.
Jäta meelde, et mida iganes sa ka ei tee,
tuleb olla õppija, mitte lihtsalt töörügaja.
1. peatükk
Viis võtmesõna
Kõik selle
raamatu ideed saavad alguse võtmesõnadest. Selleks, et seda raamatut mõista ja
selle sisust võimalikult palju kasu saada, peame need võtmesõnad selgelt
defineerima.
Alused
Määratleme kõigepealt sõna “alused”. Ma
nimetan alusteks neid põhimõtteid, millele rajatakse kõik saavutused.
Alused loovad reaalse alguse, millest
kõik ülejäänu tärkab.
Seega oleks vastuoluline rääkida uutest
alustest. See oleks sama, mis kuulutada, et keegi loob uut antiikkunsti. Midagi
säärast on raske uskuda, eks ole? Need põhimõtted kehtivad ajastuid. Nad olid
jõus piibliaegadel ja jäävad toimima ajastute lõpuni.
Võtame sõna “alused” ja seostame seda
arusaamaga edust. Kui sa püüdled kindlale alusele rajatud edule, mis oleks
kestev, tuleb hoiduda ebaharilikest lahendustest. Selliseid lahendusi pakutakse
tänapäeval eriti sageli Lõuna-Californias, kus mina elan.
Kuigi väidetakse ka vastupidist, on edu
siiski lihtne protsess. See ei saja taevast alla. Selles pole midagi maagilist
ega mõistatuslikku.
Edu ei ole midagi muud kui aluste
järjekindla ellurakendamise loomulik tulemus.
See kehtib ka õnne ja rikkuse suhtes. Ka
need ei ole midagi muud kui aluste järjekindla ellurakendamise loomulikud
tulemused.
Seega on alustel püsimine võtmeküsimus.
Pooltosinat
tõsiasja
Minu õpetaja härra Shoaff ütles mulle
kord: “Jim, alati on olemas pooltosinat tõsiasja, mis määravad tulemused 80%
ulatuses.”
Pooltosinat tõsiasja … milline
juhtmõte!
Ükskõik kas me tegutseme selleks, et parandada
oma tervist, suurendada jõukust, edendada isiklikke või ametialaseid saavutusi,
ikka määrab pooltosina tõsiasja tundmine ja rakendamine meie edu või
ebaõnnestumise.
Näiteks selleks, et farmer saaks sügisel
rikkaliku saagi, peab ta tähelepanu pöörama pinnasele, seemnetele, veele,
päikesevalgusele, väetistele ja hooldamisele. Iga koostisosa on võrdselt
tähtis, sest ainult koos kindlustavad nad rikkaliku saagi.
Seetõttu on tark enne mis tahes uue
projektiga alustamist või eesmärgi püstitamist endalt küsida: millised on
need pooltosinat tõsiasja, millest eeskätt sõltub edukas tulemus? Pole
oluline, kas inimene tegutseb kujutava kunsti või muusikaga, matemaatika või
füüsikaga, spordi või äriga – alati on pooltosinat tõsiasja tema ettevõtmise
edukuses määrava tähtsusega.
Selle lihtsa põhimõtte mõistmine ja
kasutamine on esimene arukas samm oma unistuste ja eesmärkide teostamisel.
Rikkus
Teine võtmesõna, millele tuleb tähelepanu
pöörata, on rikkus. Rikkus on vastuoluline sõna, kuna äratab teadvuses terve
rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu. Igaüks määratleb rikkust
erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest
võiks saada mida iganes. Teisele tähendab rikkus pidevatest võlakohustustest
vabanemist. Kolmandale on see võimalust areneda ja edu saavutada.
Kuid kõigi nende mitmekesiste
võimalustega kaasneb loovus ja see aitab meil leida oma ainulaadset teed
külluse saavutamiseks.
Enamikule inimestele, kes eriti ei mõtle
nende küsimuste üle, seostub sõna “rikkus” sõnaga “miljonär”. See on tõeliselt
erutav sõna! See kätkeb endas edu, vabadust, jõudu, mõjuvõimu, rahulolu,
võimalusi ja heategevust. Olla miljonär ei ole kindlasti halb mõte!
Sõna “rikkus” ei seostu vaid majanduslike
mõistetega. Võib rääkida kogemuste rikkusest, sõpruse ja armastuse rikkusest,
pereõnne rikkusest ja kultuuririkkusest.
Kuid siinkohal keskendume me seda liiki
rikkusele, mis toob meile rahalise vabaduse – rikkusele, mida luuakse
lisajõupingutusega ja ettevõtliku tegutsemisega, teenides raha ja tegeldes
aktsiatega.
Igaüks meist vajab erineval hulgal raha,
et tunda end rikkana. Kuid ma olen kindel, et peamine soov on kõigil sama: olla
sõltumatu finantsilisest survest, olla vaba valikutes, omada võimalust luua ja
jagada.
Mida rikkus sinu jaoks tähendab? Kui
palju on vaja raha, et tunda finantsilist vabadust? Need ei ole tühjad
küsimused. Peagi näed, et mida täpsemalt sa määratled oma arusaama ainelisest
jõukusest, seda suuremat kasu annavad sulle selle raamatu ideed.
Õnn
Kõik otsivad õnne. See on positiivse
tegevusega kaasnev rõõm.
Õnne nagu rikkustki on sageli seostatud
väga vastuoluliste tähendustega. See on nii avastusrõõm kui ka tundmisrõõm.
Sageli saadab see neid, kes oskavad nautida värve, helisid ja harmoonilist elu.
Seda rõõmu tunnevad need, kes kavandavad
oma elu põhjalikult ja elavad seda kunstniku osavusega.
Õnn seisneb oskuses nautida seda, mida
elu pakub.
Seda saavutatakse nii andes kui ka
saades, vilju noppides ja kingitusi jagades. See tähendab nii harmoonia kui ka
toidu nautimist, nii ideedest kui ka leivast rõõmu tundmist.
Õnn saab osaks neile, kes tahavad
laiendada oma silmaringi ja rikastada oma kogemusi.
See koduneb nende juures, kes oskavad
pettumustega toime tulla, kaotamata seejuures heaolutunnet. See kuulub neile,
kes suudavad valitseda olukordi ja oma emotsioone.
Õnn seisneb ka hirmu tekitatud
muretsemise, madala enesehinnangu, kadeduse, ahnuse, vihapidamise, eelarvamuste
ja vihkamise puudumises.
Õnnelikud inimesed tunnevad sageli elu ja
armastuse tohutut positiivset jõudu.
Kuid õnn on midagi enamat kui lihtsalt
üks tunne. See on ka mõtteviis, mis suunab tundeid, tegevust ja
elulaadi. Teiste sõnadega, see on maailma ja selles toimuvate sündmuste
tõlgendamismeetod.
Õnn tähendab väärtuste tasakaalu. See
peitub rahuldustundes, kui sooritame igapäevaelu rutiinseid toiminguid, millest
kellelgi pole pääsu.
Õnn on hästielatud elu jõukate inimeste
seltsis. See on suur hulk tasuta saadud kogemusi ja mälestusi, mida võime
koguda ja rakendada.
Õnn tähendab eesmärgipärast tegutsemist.
See on armastus tegelikus töös. See seisneb ilmselge mõistmises ja aukartuses
mõistatusliku ees.
Enamik meist eeldab, et õnn on midagi,
mille oleme kaotanud minevikus või mille leiame kunagi kauges tulevikus (ma
saan õnnelikuks, kui …). Vähesed mõistavad, et õnne saab nautida vaid praegu.
Nagu kõike muud head, on ka õnne tihti raske püüda. Kuid usu mind, teda on
võimalik kätte saada.
Niisiis, kuidas tabada õnne
sinilindu? Nii kummaline kui see ka ei ole, peame tähelepanu pöörama distsipliinile,
millel on nii vähe õnnega ühist.
Distsipliin
Õnneotsingu kõige määravama tähtsusega
koostisosaks on distsipliin. Ja ometi, kui me selleni jõuame, tekitab see
enamusele meist ebameeldivaid kujutlusi kasarmudistsipliinist või rangest koolikorrast.
Kuid ikkagi veenan ma sind, et just
distsipliinist kinnipidamine on võti sinu unistuste ja soovide teostamiseks.
Kas pole üllatav? Seetõttu peame täpselt defineerima, mida tähendab
distsipliin.
Distsipliin on sild mõtte ja saavutuse
vahel. See on liim, mis ühendab unistuse saavutatuga; see on maagiline jõud,
mis muudab rahavajaduse inspireeritud kunstiteose loomiseks.
Distsipliin kuulub
neile inimestele, kes mõistavad, et tuulelohe lennutamiseks tuleb seda hoida
vastutuult; et kõiki häid asju saavutatakse vastuvoolu ujudes; et sihitult
kulgev elu viib kibestumisele ja pettumusele.
Distsipliin on kogu edu vundament.
Distsipliini puudumine viib vältimatult ebaõnnestumisele.
Ometi ei taha paljud inimesed ebaedu
seostada distsipliini puudumisega. Enamik inimesi süüdistab ebaedus mingit
õnnetut juhtumit, kas firma pankrotti või majaomaniku vahetust.
Ebaõnnestumised ei saa nii algust, need
pole mingi üksikjuhtumi tulemused. Pigem on need pika rea väikeste,
distsiplineerimatuse tõttu kogetud ebaõnnestumiste järelmid.
Ebaõnnestumine leiab aset iga kord, kui
me loobume mõtlemast … täna tegutse ... täna, hoolitse, püüa,
tõuse, õpi või lihtsalt liigu edasi ... täna.
Kui sa pidid
kirjutama täna kümme kirja ja kirjutad üksnes kolm, oled täna maha
jäänud seitsme kirja võrra.
Kui kavatsesid teha viis telefonikõnet,
aga tegid üksnes ühe, oled täna maha jäänud nelja kõne võrra.
Kui sinu finantsplaan nõuab kümne dollari
kokkuhoidmist, aga sa pole kokku hoidnud ühtki dollarit, oled täna maha
jäänud kümne dollari võrra.
Olukord on ohtlik siis, kui me näeme, et
päev möödus tühjalt, kuid järeldame, et midagi hullu pole lahti. Lõppudelõpuks
oli see vaid üks päev. Aga kui nendest päevadest saab kokku aasta või aastatest
koguni terve elu, siis mõistad, kuidas väikesi vigu päev-päevalt korrates võib
kogu elu muuta suureks ebaõnnestumiseks.
Edu järgneb täpselt samasuguse skeemi
järgi, ainult et tegutseda tuleb vastupidi. Kui sul on tarvis teha kümme
telefonikõnet ja sa teed viisteist, oled täna viie kõnega ennast
ületanud. Tee sedasama oma kirjavahetusega ja säästmisega ning varsti näed oma
tegevusaasta (võimalik et ka kogu elu) jooksul kogunenud vilju.
Distsipliin on peamine võti, mis avab
rikkuse ja õnne, kultuuri ja elukogemuse, kõrge eneseväärikuse ja väärtuslike
saavutuste uksed ning nendega kaasnevad eneseuhkus, rahulolu ja edukus.
Kuidas distsipliini saavutada?
Esiteks tuleb saada aru distsipliini
tähtsusest oma elus. Alustada võib küsimusega: “Mida ma tahan oma elus
saavutada? Milliseid muutusi on mul vaja teha, et oma eesmärke saavutada?”
Teiseks küsi endalt ausalt: “Kas
ma olen valmis tegema kõike, mida pean oma eesmärkide saavutamiseks tegema?”
Kui vastus on “jah”, siis pead endale võtma pikaajalise kohustuse alluda
targalt, läbimõeldult ja järjekindlalt distsipliinile.
Kohustus, mille oled endale võtnud,
pannakse proovile, kui ootamatud asjaolud häirivad sinu uut distsipliini – olgu
see vihmasadu või päikesepaiste.
Distsipliin muudab kindlasti sinu elu.
Kuid veelgi olulisem on see, et ta muudab sind ennast. Ta võib sinus tekitada austust
iseenda vastu.
Isegi kõige väiksem distsipliinireegel
võib tohutult mõjutada sinu hoiakut. Sellest uuest korrast tärkav
eneseväärikustunne on peaaegu sama hea, kui distsipliini rakendamise tulemustest
saadav rahuldus.
Uus kord muudab kohe sinu elu suunda, mis
justkui laev keset merd võtab sihi uuele eesmärgile.
Mõned inimesed arvavad, et lihtsalt olemisest
piisab, kuna distsipliinile alluda on ebaloomulik. Nad arvavad, et vajadus
saavutada püstitatud eesmärke teeb inimese närviliseks. Tegelikult ei puudu
distsipliin ka loodusest – kus kõik püüdleb edasimineku suunas.
Kui kõrgeks kasvab puu? Ta ületab maa
võimsat külgetõmbejõudu ja püüdleb päikesevalguse poole, et kasvada nii kõrgeks
kui võimalik. See püüdlus ei ole muidugi teadlik, kuna puul ei ole aju. Kuid meil
on võimalik teadlikult püüelda ja saada selleks, kelleks soovime.
Distsipliin loob meile võimalused. Neil,
kes arendavad oma oskusi ja tahavad tegutseda, tekib elus ka vältimatult
mitmesuguseid võimalusi. Kes distsiplineerib end kõrge eesmärgi nimel, see
haarab kinni võimalustest, kuna kartlikud ei söanda seda teha.
Distsipliin on targa mõtlemise ja
tegutsemise ainulaadne protsess, mis kaotab taltsutamatuse ja muudab viisakaks,
arendab positiivset tegevust ja saavutab kontrolli negatiivse mõtlemise üle,
ergutab edukusele ja ei lepi ebaeduga, parandab tervist ja paneb piiri
haigustele.
Distsiplineerida suudab end igaüks, kui
alustada üks samm korraga.
Innustav on siin see, et …
Sa võid alustada juba … täna!
Ära ütle: “Kui ma vaid suudaks, küll siis
alustaks.” Selle asemel ütle: “Kui ma alustaks, siis ka suudaks … Kui ma tahan,
siis suudan!”
Tee nii algus ja alusta pisiasjadest.
Seejärel õpi oma uuest kohustusest kinni pidama. Alates sellest näivalt
tähtsusetust algusest, tunned sa end distsiplineerituna ja avardad oma
maailma.
Tegutsemine vastukaaluks enesepettusele
Paljudes viimasel ajal ilmunud raamatutes
propageeritakse ideed, et kui kordad endale iga päev kuuldavalt seda, mida
tahad saavutada, siis tuleb edu iseenesest mingil maagilisel moel.
Olen täielikult sellise mõtteviisi vastu.
Oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et kui sellistele kordamistele ei järgne
tegutsemist, viib see inimesed enesepettusele: nad mõtlevad, et asi edeneb,
kuid nende igapäevane tegevus ei vii kuhugi.
Miks inimesed räägivad üht, kuid
tegutsevad täiesti vastupidiselt oma kinnitusele?
Mees, kes unistab rikkusest, kuid liigub
finantskrahhi poole ja naine, kes soovib olla õnnelik, kuid mõtetes ja tegudes
töötab selle vastu, on mõlemad petlike lootuste ohvrid, mida sõnalised
kinnitused kalduvad tekitama. Miks? Sest sõnad rahustavad, täites meid
rahuldustundega. Pea meeles: edu saavutamiseks pead hakkama tegutsema!
Selleks, et õitsengut saavutada, alusta
õitsengu planeerimisega. Selleks, et rikkaks saada, koosta rikastumisplaan. Pea
meeles, et rikkaks saamise plaani omamiseks ei pea ise rikas olema. Ka väga
vaesel inimesel võib olla plaan rikastumiseks.
Plaane võib olla mitut liiki:
• kui oled haige, koosta terveks saamise plaan;
• kui kannatad väsimuse all, koosta energia
kogumise plaan;
• kui pead end väheharituks, alusta hariduse
planeerimist;
• kui ütled, et ei suuda, alusta “Ma suudan”
plaani koostamist.
IGAÜKS SUUDAB!
Isegi halb inimene võib hakata häid
raamatuid lugema. Võtmeküsimuseks on teha see samm täna.
Alusta täna oma uut moodi
organiseeritud kirjutuslaua sahtlite koristamist.
Püstita oma esimene eesmärk täna.
Alusta täna motiveerivate
kassettide kuulamisega.
Koosta täna kehakaalu alandamise
plaan.
Alusta täna plaaniga teha
rasketele klientidele üks kõne päevas.
Alusta täna raha paigutamist oma
uuele, tulevikku investeerimise arvele.
Kirjuta täna kiri, mille juba ammu
pidid valmis saama.
Mis pagana päralt! Rakenda mingi impulss
oma uue hea elu nimel võetud kohustuse vankri ette. Vaata, kui palju uusi
tegevusi võid ühendada oma uue, parema elu saavutamise kohustusega. Asu asja
kallale! Vabane allakiskuvast jõust. Pürgi edasi. Tõesta endale, et
ootuste-lootuste aeg on läbi, et nüüd tuleb uskuda ja tegutseda.
See on uus päev, sinu uue elu algus.
Distsipliini järgides võid peagi üllatunult märgata, kui palju sa suudad
saavutada. Sa ei kaota midagi peale oma endise süütunde ja hirmu.
Nüüd pakun sulle veel üht võimalust:
muuda see uue elu esimene päev uute alguste nädalaks.
Liigu edasi ja sa näed peagi, kui palju
oled suutnud selle nädala jooksul korda saata.
Seejärel tee sellest uute alguste kuu …
ja siis uute alguste aasta. Kui sa oled niiviisi elanud ühe aasta, ei seo sind
enam miski oma mineviku külge, milles olid mõjutatav, haletsusväärne ja
ebaedukas. Piibli sõnul oled nüüd valmis “lendama nagu kotkas”.
Edu
Viies võtmesõna on edu. Sarnaselt
eelnevalt selgitatud mõistetega on sellelgi palju erinevaid tähendusi.
See on ka petlik ja paradoksaalne mõiste.
Kuid eelkõige tähendab see teed ja eesmärki.
See seisneb püsivas ja kontrollitavas
liikumises eesmärgi poole ning lõpuks selle saavutamises.
Edu on nii saavutus kui ka tarkus, mis
kuuluvad neile, kes mõistavad elujõu potentsiaali.
See on väärtuste tunnetamine ja nende
korrapärane viljelemine.
See on nii aineline kui ka vaimne, nii
praktiline kui ka müstiline.
Edu on millegi ümberpööramise protsess, et
muuta seda paremaks – tegevusetuselt tegevusele, suhkrust puuviljaks,
kulutustelt investeeringutele.
Edu on vastus kutsele muutuda, areneda,
millekski saada, et jõuda paremale positsioonile.
Kuid eelkõige muudab edu sinu elu
selliseks, nagu sina tahad. Milliseks sa tahad oma elu muuta, kui
mõtled kõigi võimaluste üle ja kõigi nende elude üle, keda imetled? See on
põhiküsimus!
Pea meeles, et edu ei ole meie
kultuuristandardite kogum, vaid selgelt määratletud isiklikud väärtused, mis
lõpuks saavutatakse.
* * *
Edu seisneb oma elu kujundamises selliseks, nagu tahad. Aga kuidas seda teha? Just sellest siin raamatus juttu tulebki.
* * *
Neli suurt motiveerijat
Esmalt pead leidma vastuse küsimusele:
“Mis mind motiveerib?”
Erinevaid inimesi motiveerivad erinevad
asjad. Igaühel on omaenda “valupunktid”. Olen kindel, et kui sa enda sisse
pisut vaatad, võid koostada terve end innustavate motiivide nimekirja.
Milliseid suuri motiveerijaid tuleks
esile tõsta? Peale ilmse soovi oma rahalist seisu parandada, on olemas veel
neli peamist motivatsiooni.
Esimene neist on tunnustus. Suurte
firmade juhid ja kogenud müügikorraldajad teavad, et mõni inimene on valmis
aktiivsemalt tegutsema pigem tunnustuse kui ainelise kasu saamiseks.
Seepärast pööravad edukad müügifirmad,
eriti need, mis tegelevad otsemüügiga, palju tähelepanu oma inimestele
tunnustuse avaldamisele, olgu nende saavutused väikesed või suured. Nad teavad,
et meie ülerahvastatud maailmas tunneb enamik inimesi, et keegi ei hooli neist,
et nad ei tähenda midagi. Tunnustus aga kinnitab, et nad on midagi väärt. Need,
kes teisi vääriliselt hindavad, ütlevad: “Hei, sa oled erakordne, sinust on
kasu!”
Usun, et kui suured firmad pööraksid
rohkem tähelepanu mitte üksnes müügikorraldajatele, vaid ka tegevjuhtidele,
sekretäridele ja teenindavale personalile, kasvaks tööviljakus
märkimisväärselt.
Teine põhjus, miks inimesed püüavad silma
paista, on see, et nad naudivad võidu tunnet. See on üks parimaid
põhjusi. Kui sa pead millestki nakatuma, siis olgu selleks võidupisik.
Mul on mõned miljonäridest sõbrad, kes
töötavad kümme-kaksteist tundi päevas, et võita juurde veelgi miljoneid.
Võitmine pakub neile naudingut ja sügavat rahuldust. Raha neid ei kannusta, seda
on neil niigi küllalt. Selle asemel motiveerib neid võidujoovastuse tunne.
Mõnikord tuleb pärast mu seminari lõppu
minu juurde keegi, kes ütleb: “Härra Rohn, kui mul oleks vaid miljon dollarit,
ei töötaks ma enam päevagi.” Ilmselt seetõttu ongi Jumal asjad nii seadnud, et
taolised inimesed ei saa iialgi rikkaks. Oma suhtumisega välistavad nad selle
võimaluse.
Kolmas suur motiveerija on perekond.
On inimesi, kes teevad oma perekonna nimel seda, mida enda pärast ei teeks.
Kord kohtasin ma meest, kes ütles: “Härra
Rohn, ma püstitasin oma perekonnaga eesmärgi sooritada reis ümber maailma.
Selle soovi täitmiseks peame aastaga kokku saama veerand miljonit dollarit.”
Uskumatu! Kas seda meest innustab tõesti perekond? Loomulikult! Kui õnnelikud
on need, kes tunnevad sellist sügavat armastust!
Neljas suur motiveerija on heategevus,
inimese soov oma rikkust kellegagi jagada. Kui suur terasemagnaat Andrew
Carnegie suri, avati ta kirjutuslaua sahtlid. Ühes neist lebas kolletama
hakanud paberileht, millele ta oli kahekümneaastaselt kirjutanud: “Olen
otsustanud esimese poole oma elust kulutada raha kogumisele. Teise poole
kulutan kõige selle laiali jagamisele.”
Kas oled sellest kuulnud? Carnegie’t
innustas see eesmärk niivõrd, et ta kogus 450 miljonit dollarit (tänapäeval
võrdub see 450 miljardi dollariga!). Ja oma elu teisel poolel tundis ta suurt
rõõmu, kui seda laiali jagas.
Pisipõhjused
Kas pole imeline saavutada edu sellise
üleva eesmärgi nimel nagu heategevus? Pean siiski tunnistama, et minu esimestel
edu püüdlemise aastatel oli mu eesmärk palju maisem. See oli tegelikult üsna
tavaline ja kuulub nende sekka, mida nimetan “pisipõhjusteks”. Seda liiki
põhjusi võib olla meil kõigil ja need muudavad meie elu. Luba, ma jutustan
sulle, mis minuga juhtus …
Veidi aega enne seda, kui olin härra
Shoaffiga kohtunud, kuulsin kodus olles arglikku koputust. Kui olin ukse
avanud, nägin suuri pruune silmi endale alt üles otsa vaatamas. See oli umbes
kümneaastane väike habras tüdruk. Võtnud oma väikeses südames kokku kogu julguse
ja otsustusvõime, ütles ta mulle, et müüb gaidide küpsiseid. Need nägid
meisterlikud välja – mitme maitsega, erineva kujuga – ja maksid ainult kaks
dollarit pakist. Kuidas oleksin saanud sellest pakkumisest keelduda? Lõpuks
küsis tüdruk laia naeratuse ja viisaka aupaklikkusega, kas ma soovin osta.
Ma tahtsin osta, oi kuidas tahtsin!
Üks asi aga takistas mind. Mul ei
olnud kahte dollarit! Olin segaduses! Siin ma nüüd olin, perekonnapea,
kolledžis õppinud,
tasuval tööl, kuid ilma kahe dollarita.
Loomulikult ei saanud ma seda öelda
suurte pruunide silmadega väikesele tüdrukule. Olin sunnitud tegema seda, mis
hetkel kõige parem näis, ja valetasin talle: “Aitäh, aga ma olen sel aastal
neid küpsiseid juba ostnud, mul on neid veel palju järel.”
See polnud muidugi tõsi, kuid oli ainus
asi, mida suutsin olukorrast pääsemiseks välja mõelda. See mõjus. Väike tüdruk
ütles: “Aitäh, härra, suur aitäh!” Nii ta lahkuski.
Vaatasin talle kaua järele. Lõpuks
sulgesin ukse ja sellele nõjatudes karjusin: “Ma ei taha enam niimoodi
elada! Ma pean vaesusele ja valedele lõpu tegema. Ma ei taha iial enam tunda
piinlikkust, et mul pole taskus sentigi.”
Sel päeval tõotasin endale edaspidi nii
palju teenida, et mul on alati mõnisada dollarit võtta.
Seda nimetan ma tühiseks pisipõhjuseks.
See ei toonud mulle küll mingit suuremeelsuse auhinda, kuid mõjutas piisavalt
mu edasist elu.
Sel gaidi küpsiste lool oli õnnelik lõpp.
Mõned aastad hiljem, kui väljusin pangast, kus olin just paigutanud hoiuarvele
suurema rahasumma, ja ületasin tänavat, et oma autosse istuda, nägin korraga
kahte tüdrukut sama organisatsiooni komme pakkumas. Üks neist astus minu juurde
ja küsis: “Härra, kas te ei taha komme osta?”
“Võib-olla tahan,” laususin vallatult.
“Mis sorti komme teil on?”
“Need on mandlikommid.”
“Mandlikommid? Need on mu
lemmikkommid! Kui palju need maksavad?”
“Ainult kaks dollarit.” Kaks dollarit!
Ei või olla!
Olin erutatud. “Mitu karpi sul neid on?”
“Mul on viis karpi.”
Vaadates tema sõbratari poole, küsisin:
“Mitu karpi sinul on järel?”
“Neli.”
“Kokku üheksa, olgu, võtan kõik ära.”
Sel momendil hüüatasid nad mõlemad: “Kas
tõesti?”
“Loomulikult,” ütlesin. “Mul on mõned
sõbrad, kellega neid jagada.”
Erutatult kogusid nad kõik karbid kokku.
Võtsin taskust kaheksateist dollarit ja andsin neile. Asutasin juba minekule,
karbid kaenla all, kui üks tüdruk vaatas mulle sügavalt otsa ja ütles: “Härra,
te olete tõesti väga tore!”
Kujutelda vaid! Sa kulutad vaid
kaheksateist dollarit ja sulle vaadatakse sügavalt otsa ning öeldakse, et oled
tõesti väga tore!
Nüüd ma tean, miks hoian alati mõnisada
dollarit taskus. Ma ei taha enam kunagi sellist võimalust mööda lasta.
Luba mul tuua veel üks näide tegutsema
sundivate pisipõhjuste kohta. Mul on Robert Depew’ nimeline sõber. Ta töötas
õpetajana õlipuude pealinnas Lindsay’s, Californias. Mõni aasta hiljem lõpetas
ta õpetajatöö ja asus uude ametisse. Ta ei rääkinud kellelegi, et oli hakanud
müügimeheks. Kui tema perekond sellest teada sai, langes ta ränga kriitikatule
alla. Kõige hullemini reageeris vend, kes näis tema nahutamist nautivat.
“Sa hakkad alla käima,” pilkas ta. “Sul
oli hea õpetajatöö, nüüd aga kaotad kogu saavutatu. Sa oled arust lage.”
Vend näägutas Bobby kallal igal
võimalusel. Bobby meenutas: “Mu vend ajas mu nii marru, et otsustasin
saada rikkaks.”
Täna on Bobby Depew üks mu
sõpradest-miljonäridest.
See juhtum ja küpsiste lugu näitavad, et
isegi viha või kitsikus võib koos pisipõhjustega saada õigesti suunatuna
tugevaks saavutuste motivaatoriks.
* * *
Kas oled ka midagi taolist märganud? Kas
sind vaevab mõni kunagine kitsikusekogemus, millest tahad vabaneda? Vanasõna
lausub õigesti: “Suur edu on magusaim kättemaks.”
Nagu näed, on edu põhjusi sama palju kui inimesi. Võtmesõnaks on omada piisavalt põhjusi. Kuidas leida seda valupunkti, mis võiks muuta tagasihoidlike võimalustega elu rikkaks ja õnnelikuks? Sellest räägime järgmises peatükis.