Jõukuse allikas peitub sinus endas!

 

Sa ei pea valima õnne ja rikkuse vahel – nad tärkavad samast külluseallikast. Sellest raamatust leiad seitse kava, mis aitavad saavutada edu.

 

·           Eesmärkides peituva tõukejõu vallandamine

·           Teadmiste kogumine

·           Enesearengu ime

·           Tulude kontrolli all hoidmine

·           Aja juhtimine

·           Enese ümbritsemine võitjatega

·           Hästi elamise kunst

 

Jim Rohni õpetused on aidanud juba 30 aastat miljoneid inimesi elu paremaks muuta.  Väljapaistva edu ja õnne õpetajana on ta tunnustust leidnud ka oma kolleegide seas.

 

 

Sisukord

 

 

Tänuavaldus   9

Sissejuhatus: Päev, mis muutis kogu mu elu   11

   1. peatükk      Viis võtmesõna   17

 

Kava number üks. Vallanda eesmärkide jõud

   2. peatükk      Eesmärgid: mis motiveerib inimesi   31

   3. peatükk      Kuidas püstitada eesmärke   41

   4. peatükk      Kasuta eesmärke enda huvides   49

 

Kava number kaks. Otsi teadmisi

   5. peatükk      Tee tarkusele   63

 

Kava number kolm. Õpi muutuma

   6. peatükk      Enesearengu ime   79

 

Kava number neli. Tulude kontrolli all hoidmine

   7. peatükk      Kuidas saavutada rahaline vabadus   101

 

Kava number viis. Aja juhtimine

   8. peatükk      Kuidas aega targalt kasutada   121

 

Kava number kuus. Ümbritse end võitjatega

   9. peatükk      Suhtlemise põhimõte   141

 

Kava number seitse. Õpi hästi elamise kunsti

10. peatükk      Sinu tee jõukama elu poole   151

11. peatükk     Päev, mis muudab kogu su elu   163

 

 

 

 

Sissejuhatus

 

 

 

Päev, mis muutis kogu mu elu

 

 

 

 

Olin just saanud kahekümne viie aastaseks, kui kohtasin meest, kelle nimi oli Earl Shoaff. Ma ei osanud tookord aimatagi, mil määral see kohtumine minu elu muudab …

Olin elanud tolle ajani halli elu nagu enamik inimesi – vähe saavutusi ja veel vähem õnne. Mul oli seljataga suurepärane lapsepõlv väikefarmeri armastavas perekonnas Idaho osariigi edelaosas, mõne sammu kaugusel Snake River’ kaldast. Kodust lahkudes olin täis lootust saada ameerika unelmast oma priske osa.

Tegelikkus osutus aga ootustest hoopis teistsuguseks. Peale keskkooli lõpetamist astusin kohe kolledžisse, kuid juba aasta pärast pidasin ennast küllalt targaks ja katkestasin õpingud. See oli suur viga, üks paljudest, mis neil aastail tegin. Ma kibelesin raha teenima, arvates, et leian raskusteta korraliku töö. Ja see osutuski tõeks. Tööd leida polnud raske. (Ma ei osanud siis veel vahet teha elatisvahendite hankimise ja oma elu loomise vahel.)

Peagi ma abiellusin ja nagu iga mees, andsin oma naisele hulganisti lubadusi suurepärase tuleviku osas, mida teadsin ees ootavat. Olin ju auahne ja väga siiralt edu ihaldav ning tegin kõvasti tööd. Edu pidi olema kindlustatud!

 

Vähemalt nii ma mõtlesin …

 

Kui sain kahekümne viieseks ja olin juba kuus aastat töötanud, otsustasin oma saavutatut kriitiliselt hinnata. Mind oli hakanud närima kahtlus, et mu elu ei kulge õigesti. Nädalas teenisin ma kokku viiskümmend seitse dollarit. See jäi kaugelt allapoole minu lubadusi ega katnud isegi aina kasvavaid arveid, mis mu köögilauale kogunesid.

Olin nüüd juba kohustustega koormatud pereisa ja tundsin üha suuremat vastutust oma kasvava perekonna ees. Kuid eeskätt mõistsin ma, et hakkan tasapisi oma haleda saatusega leppima.

Tõele näkku vaadates märkasin, et mu majanduslik olukord halveneb iga päevaga. Midagi tuli kindlasti muuta … aga mida?

Üksnes kõva tööga ma võib-olla oma eesmärke ei saavuta, mõtlesin endamisi. See avastus šokeeris mind, kuna olin uskunud, et edu saavutatakse ränga tööga, higipull otsaees.

Nüüd sai selgeks, et kuigi rügan tööd “higipull otsaees”, lõpetan kuuekümneselt läbipõlenult ja puuduses nagu nii paljud mulle tuttavad inimesed.

See kohutas mind. Ma ei suutnud leppida sellise väljavaatega. Ja veel siin, maailma rikkaimal maal!

Aga mul oli rohkem küsimusi kui vastuseid. Mida peaksin tegema? Kuidas saaksin oma elu suunda muuta?

Kaalutlesin õpingute taasalustamist. Vaid üks aasta kolledžiharidust ei andnud mulle tööturul häid väljavaateid. Kuid kooliminek tundus ebapraktiline, sest pidin hoolitsema pere vajaduste eest.

Nii otsustasin alustada oma äriga. See mõte erutas mind, kuigi mul puudus vajalik algkapital. Rahapuudus oligi mu suurim mure. Raha sai otsa ammu enne kuu lõppu. (Kas see on sulle tuttav?)

 

Kord kaotasin ma kümme dollarit. See viis mind nii endast välja, et olin kaks nädalat peaaegu haige selle kümnedollarilise rahatähe pärast!

Üks mu sõber püüdis mu tuju tõsta. “Kuule Jim,” ütles ta, “võib-olla leidis selle mõni hädasolija.”

Kuid see ei lohutanud mind. Mina just olingi see, kes pidanuks leidma, mitte kaotama kümme dollarit. (Pean tunnistama, et tol ajal ei olnud heategevuse idee mulle veel omane.)

Niisiis olin kahekümne viie aastane, kaugel oma unistustest ja teadmatuses, kuidas muuta elu paremaks.

 

Siis aga astus minu teele õnnelik juhus. Miks just selles elujärgus? Ma tõesti ei tea, miks head asjad nii juhtuvad. Minu jaoks jääb see elu saladuste kilda …

Igatahes tuli õnn minu õuele, kui kohtasin meest nimega Earl Shoaff. Me kohtusime esmakordselt ühel müügialasel konverentsil, kus ta juhatas seminari. Ma ei mäleta, millise jutuga ta mind tol korral kütkestas, kuid tean täpselt, et soovisin teha kõik, et saada tema sarnaseks.

Seminari lõpul võtsin kokku kogu oma julguse, et minna tema juurde ja esitleda ennast. Vaatamata minu kohmakale pöördumisele, sai ta kohe aru minu suurest edusaavutamissoovist. Ta oli lahke ja suuremeelne ning tundus väga sümpaatne. Mõne kuu pärast võttis ta mind tööle oma müügikorraldusfirmasse.

 

Järgneva viie aasta jooksul õppisin ma härra Shoaffilt mitmeid elutarkusi. Härra Shoaff suhtus minusse kui pojasse ja õpetas mulle oma elufilosoofiat, mida ma nüüd nimetan “rikkuse ja õnne saavutamise seitsmeks kavaks”.

Kuid siis suri neljakümne üheksa aastane härra Shoaff täiesti ootamatult.

Üle saanud oma juhendaja kaotusest, püüdsin hinnata tema mõju oma elule. Mõistsin, et parim, mis ma temalt olin saanud, ei olnud töökoht ega isegi võimalus tõusta müügijuhist firma tegev-asepresidendiks. Kõige väärtuslikum oli see, et ma olin omandanud tema põhilised eduprintsiibid, mis aitavad rikkaks ja õnnelikuks saada.

 

Järgnevatel aastatel rakendasin ma need ideed ellu … ja sain edukaks inimeseks. Ma teenisin tõesti muljetavaldava rahasumma. Suurimat rahuldust pakkus mulle aga nende ideede jagamine oma ärikaaslastele ja kaastöötajatele. Nad võtsid need vaimustusega vastu ja saavutasid märgatavaid tulemusi.

Kuigi pidasin end eelkõige ärimeheks, mitte kirjameheks ega lektoriks, tundsin vajadust edastada teistelegi lihtsalt ja vahetult neid ideid, mis võivad inimese elu täielikult muuta.

 

*    *    *

 

Kui sa loed seda raamatut, kujutle, et teed sisseoste. Rakenda ainult neid ideid, mida täna vajad. Sul pole vaja osta korraga kõike, mida sulle soovitatakse. Kuid anna endale võimalus. Loe järgnevat eelarvamusteta. Kui miski tundub sulle oluline, kasuta seda. Kui ei, ära pööra sellele tähelepanu.

Jäta meelde, et mida iganes sa ka ei tee, tuleb olla õppija, mitte lihtsalt töörügaja.

 

 

 

 

1. peatükk

 

 

 

Viis võtmesõna

 

 

 

Kõik selle raamatu ideed saavad alguse võtmesõnadest. Selleks, et seda raamatut mõista ja selle sisust võimalikult palju kasu saada, peame need võtmesõnad selgelt defineerima.

 

 

Alused

 

Määratleme kõigepealt sõna “alused”. Ma nimetan alusteks neid põhimõtteid, millele rajatakse kõik saavutused.

Alused loovad reaalse alguse, millest kõik ülejäänu tärkab.

Seega oleks vastuoluline rääkida uutest alustest. See oleks sama, mis kuulutada, et keegi loob uut antiikkunsti. Midagi säärast on raske uskuda, eks ole? Need põhimõtted kehtivad ajastuid. Nad olid jõus piibliaegadel ja jäävad toimima ajastute lõpuni.

Võtame sõna “alused” ja seostame seda arusaamaga edust. Kui sa püüdled kindlale alusele rajatud edule, mis oleks kestev, tuleb hoiduda ebaharilikest lahendustest. Selliseid lahendusi pakutakse tänapäeval eriti sageli Lõuna-Californias, kus mina elan.

Kuigi väidetakse ka vastupidist, on edu siiski lihtne protsess. See ei saja taevast alla. Selles pole midagi maagilist ega mõistatuslikku.

 

Edu ei ole midagi muud kui aluste järjekindla ellurakendamise loomulik tulemus.

 

See kehtib ka õnne ja rikkuse suhtes. Ka need ei ole midagi muud kui aluste järjekindla ellurakendamise loomulikud tulemused.

Seega on alustel püsimine võtmeküsimus.

 

 

Pooltosinat tõsiasja

 

Minu õpetaja härra Shoaff ütles mulle kord: “Jim, alati on olemas pooltosinat tõsiasja, mis määravad tulemused 80% ulatuses.”

Pooltosinat tõsiasja … milline juhtmõte!

Ükskõik kas me tegutseme selleks, et parandada oma tervist, suurendada jõukust, edendada isiklikke või ametialaseid saavutusi, ikka määrab pooltosina tõsiasja tundmine ja rakendamine meie edu või ebaõnnestumise.

Näiteks selleks, et farmer saaks sügisel rikkaliku saagi, peab ta tähelepanu pöörama pinnasele, seemnetele, veele, päikesevalgusele, väetistele ja hooldamisele. Iga koostisosa on võrdselt tähtis, sest ainult koos kindlustavad nad rikkaliku saagi.

Seetõttu on tark enne mis tahes uue projektiga alustamist või eesmärgi püstitamist endalt küsida: millised on need pooltosinat tõsiasja, millest eeskätt sõltub edukas tulemus? Pole oluline, kas inimene tegutseb kujutava kunsti või muusikaga, matemaatika või füüsikaga, spordi või äriga – alati on pooltosinat tõsiasja tema ettevõtmise edukuses määrava tähtsusega.

Selle lihtsa põhimõtte mõistmine ja kasutamine on esimene arukas samm oma unistuste ja eesmärkide teostamisel.

 

 

Rikkus

 

Teine võtmesõna, millele tuleb tähelepanu pöörata, on rikkus. Rikkus on vastuoluline sõna, kuna äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu. Igaüks määratleb rikkust erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele tähendab rikkus pidevatest võlakohustustest vabanemist. Kolmandale on see võimalust areneda ja edu saavutada.

Kuid kõigi nende mitmekesiste võimalustega kaasneb loovus ja see aitab meil leida oma ainulaadset teed külluse saavutamiseks.

Enamikule inimestele, kes eriti ei mõtle nende küsimuste üle, seostub sõna “rikkus” sõnaga “miljonär”. See on tõeliselt erutav sõna! See kätkeb endas edu, vabadust, jõudu, mõjuvõimu, rahulolu, võimalusi ja heategevust. Olla miljonär ei ole kindlasti halb mõte!

Sõna “rikkus” ei seostu vaid majanduslike mõistetega. Võib rääkida kogemuste rikkusest, sõpruse ja armastuse rikkusest, pereõnne rikkusest ja kultuuririkkusest.

Kuid siinkohal keskendume me seda liiki rikkusele, mis toob meile rahalise vabaduse – rikkusele, mida luuakse lisajõupingutusega ja ettevõtliku tegutsemisega, teenides raha ja tegeldes aktsiatega.

Igaüks meist vajab erineval hulgal raha, et tunda end rikkana. Kuid ma olen kindel, et peamine soov on kõigil sama: olla sõltumatu finantsilisest survest, olla vaba valikutes, omada võimalust luua ja jagada.

Mida rikkus sinu jaoks tähendab? Kui palju on vaja raha, et tunda finantsilist vabadust? Need ei ole tühjad küsimused. Peagi näed, et mida täpsemalt sa määratled oma arusaama ainelisest jõukusest, seda suuremat kasu annavad sulle selle raamatu ideed.

 

 

Õnn

 

Kõik otsivad õnne. See on positiivse tegevusega kaasnev rõõm.

Õnne nagu rikkustki on sageli seostatud väga vastuoluliste tähendustega. See on nii avastusrõõm kui ka tundmisrõõm. Sageli saadab see neid, kes oskavad nautida värve, helisid ja harmoonilist elu.

Seda rõõmu tunnevad need, kes kavandavad oma elu põhjalikult ja elavad seda kunstniku osavusega.

 

Õnn seisneb oskuses nautida seda, mida elu pakub.

Seda saavutatakse nii andes kui ka saades, vilju noppides ja kingitusi jagades. See tähendab nii harmoonia kui ka toidu nautimist, nii ideedest kui ka leivast rõõmu tundmist.

Õnn saab osaks neile, kes tahavad laiendada oma silmaringi ja rikastada oma kogemusi.

See koduneb nende juures, kes oskavad pettumustega toime tulla, kaotamata seejuures heaolutunnet. See kuulub neile, kes suudavad valitseda olukordi ja oma emotsioone.

Õnn seisneb ka hirmu tekitatud muretsemise, madala enesehinnangu, kadeduse, ahnuse, vihapidamise, eelarvamuste ja vihkamise puudumises.

Õnnelikud inimesed tunnevad sageli elu ja armastuse tohutut positiivset jõudu.

Kuid õnn on midagi enamat kui lihtsalt üks tunne. See on ka mõtteviis, mis suunab tundeid, tegevust ja elulaadi. Teiste sõnadega, see on maailma ja selles toimuvate sündmuste tõlgendamismeetod.

Õnn tähendab väärtuste tasakaalu. See peitub rahuldustundes, kui sooritame igapäevaelu rutiinseid toiminguid, millest kellelgi pole pääsu.

Õnn on hästielatud elu jõukate inimeste seltsis. See on suur hulk tasuta saadud kogemusi ja mälestusi, mida võime koguda ja rakendada.

Õnn tähendab eesmärgipärast tegutsemist. See on armastus tegelikus töös. See seisneb ilmselge mõistmises ja aukartuses mõistatusliku ees.

Enamik meist eeldab, et õnn on midagi, mille oleme kaotanud minevikus või mille leiame kunagi kauges tulevikus (ma saan õnnelikuks, kui …). Vähesed mõistavad, et õnne saab nautida vaid praegu. Nagu kõike muud head, on ka õnne tihti raske püüda. Kuid usu mind, teda on võimalik kätte saada.

Niisiis, kuidas tabada õnne sinilindu? Nii kummaline kui see ka ei ole, peame tähelepanu pöörama distsipliinile, millel on nii vähe õnnega ühist.

 

 

 

 

Distsipliin

 

Õnneotsingu kõige määravama tähtsusega koostisosaks on distsipliin. Ja ometi, kui me selleni jõuame, tekitab see enamusele meist ebameeldivaid kujutlusi kasarmudistsipliinist või rangest koolikorrast.

Kuid ikkagi veenan ma sind, et just distsipliinist kinnipidamine on võti sinu unistuste ja soovide teostamiseks. Kas pole üllatav? Seetõttu peame täpselt defineerima, mida tähendab distsipliin.

 

Distsipliin on sild mõtte ja saavutuse vahel. See on liim, mis ühendab unistuse saavutatuga; see on maagiline jõud, mis muudab rahavajaduse inspireeritud kunstiteose loomiseks.

Distsipliin kuulub neile inimestele, kes mõistavad, et tuulelohe lennutamiseks tuleb seda hoida vastutuult; et kõiki häid asju saavutatakse vastuvoolu ujudes; et sihitult kulgev elu viib kibestumisele ja pettumusele.

Distsipliin on kogu edu vundament. Distsipliini puudumine viib vältimatult ebaõnnestumisele.

Ometi ei taha paljud inimesed ebaedu seostada distsipliini puudumisega. Enamik inimesi süüdistab ebaedus mingit õnnetut juhtumit, kas firma pankrotti või majaomaniku vahetust.

Ebaõnnestumised ei saa nii algust, need pole mingi üksikjuhtumi tulemused. Pigem on need pika rea väikeste, distsiplineerimatuse tõttu kogetud ebaõnnestumiste järelmid.

Ebaõnnestumine leiab aset iga kord, kui me loobume mõtlemast … täna tegutse ... täna, hoolitse, püüa, tõuse, õpi või lihtsalt liigu edasi ... täna.

Kui sa pidid kirjutama täna kümme kirja ja kirjutad üksnes kolm, oled täna maha jäänud seitsme kirja võrra.

Kui kavatsesid teha viis telefonikõnet, aga tegid üksnes ühe, oled täna maha jäänud nelja kõne võrra.

Kui sinu finantsplaan nõuab kümne dollari kokkuhoidmist, aga sa pole kokku hoidnud ühtki dollarit, oled täna maha jäänud kümne dollari võrra.

Olukord on ohtlik siis, kui me näeme, et päev möödus tühjalt, kuid järeldame, et midagi hullu pole lahti. Lõppudelõpuks oli see vaid üks päev. Aga kui nendest päevadest saab kokku aasta või aastatest koguni terve elu, siis mõistad, kuidas väikesi vigu päev-päevalt korrates võib kogu elu muuta suureks ebaõnnestumiseks.

 

Edu järgneb täpselt samasuguse skeemi järgi, ainult et tegutseda tuleb vastupidi. Kui sul on tarvis teha kümme telefonikõnet ja sa teed viisteist, oled täna viie kõnega ennast ületanud. Tee sedasama oma kirjavahetusega ja säästmisega ning varsti näed oma tegevusaasta (võimalik et ka kogu elu) jooksul kogunenud vilju.

 

Distsipliin on peamine võti, mis avab rikkuse ja õnne, kultuuri ja elukogemuse, kõrge eneseväärikuse ja väärtuslike saavutuste uksed ning nendega kaasnevad eneseuhkus, rahulolu ja edukus.

Kuidas distsipliini saavutada?

Esiteks tuleb saada aru distsipliini tähtsusest oma elus. Alustada võib küsimusega: “Mida ma tahan oma elus saavutada? Milliseid muutusi on mul vaja teha, et oma eesmärke saavutada?”

Teiseks küsi endalt ausalt: “Kas ma olen valmis tegema kõike, mida pean oma eesmärkide saavutamiseks tegema?” Kui vastus on “jah”, siis pead endale võtma pikaajalise kohustuse alluda targalt, läbimõeldult ja järjekindlalt distsipliinile.

Kohustus, mille oled endale võtnud, pannakse proovile, kui ootamatud asjaolud häirivad sinu uut distsipliini – olgu see vihmasadu või päikesepaiste.

Distsipliin muudab kindlasti sinu elu. Kuid veelgi olulisem on see, et ta muudab sind ennast. Ta võib sinus tekitada austust iseenda vastu.

Isegi kõige väiksem distsipliinireegel võib tohutult mõjutada sinu hoiakut. Sellest uuest korrast tärkav eneseväärikustunne on peaaegu sama hea, kui distsipliini rakendamise tulemustest saadav rahuldus.

Uus kord muudab kohe sinu elu suunda, mis justkui laev keset merd võtab sihi uuele eesmärgile.

Mõned inimesed arvavad, et lihtsalt olemisest piisab, kuna distsipliinile alluda on ebaloomulik. Nad arvavad, et vajadus saavutada püstitatud eesmärke teeb inimese närviliseks. Tegelikult ei puudu distsipliin ka loodusest – kus kõik püüdleb edasimineku suunas.

Kui kõrgeks kasvab puu? Ta ületab maa võimsat külgetõmbejõudu ja püüdleb päikesevalguse poole, et kasvada nii kõrgeks kui võimalik. See püüdlus ei ole muidugi teadlik, kuna puul ei ole aju. Kuid meil on võimalik teadlikult püüelda ja saada selleks, kelleks soovime.

Distsipliin loob meile võimalused. Neil, kes arendavad oma oskusi ja tahavad tegutseda, tekib elus ka vältimatult mitmesuguseid võimalusi. Kes distsiplineerib end kõrge eesmärgi nimel, see haarab kinni võimalustest, kuna kartlikud ei söanda seda teha.

Distsipliin on targa mõtlemise ja tegutsemise ainulaadne protsess, mis kaotab taltsutamatuse ja muudab viisakaks, arendab positiivset tegevust ja saavutab kontrolli negatiivse mõtlemise üle, ergutab edukusele ja ei lepi ebaeduga, parandab tervist ja paneb piiri haigustele.

Distsiplineerida suudab end igaüks, kui alustada üks samm korraga.

Innustav on siin see, et …

 

Sa võid alustada juba … täna!

 

Ära ütle: “Kui ma vaid suudaks, küll siis alustaks.” Selle asemel ütle: “Kui ma alustaks, siis ka suudaks … Kui ma tahan, siis suudan!”

Tee nii algus ja alusta pisiasjadest. Seejärel õpi oma uuest kohustusest kinni pidama. Alates sellest näivalt tähtsusetust algusest, tunned sa end distsiplineerituna ja avardad oma maailma.

 

 

Tegutsemine vastukaaluks enesepettusele

 

Paljudes viimasel ajal ilmunud raamatutes propageeritakse ideed, et kui kordad endale iga päev kuuldavalt seda, mida tahad saavutada, siis tuleb edu iseenesest mingil maagilisel moel.

Olen täielikult sellise mõtteviisi vastu. Oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et kui sellistele kordamistele ei järgne tegutsemist, viib see inimesed enesepettusele: nad mõtlevad, et asi edeneb, kuid nende igapäevane tegevus ei vii kuhugi.

Miks inimesed räägivad üht, kuid tegutsevad täiesti vastupidiselt oma kinnitusele?

Mees, kes unistab rikkusest, kuid liigub finantskrahhi poole ja naine, kes soovib olla õnnelik, kuid mõtetes ja tegudes töötab selle vastu, on mõlemad petlike lootuste ohvrid, mida sõnalised kinnitused kalduvad tekitama. Miks? Sest sõnad rahustavad, täites meid rahuldustundega. Pea meeles: edu saavutamiseks pead hakkama tegutsema!

 

Selleks, et õitsengut saavutada, alusta õitsengu planeerimisega. Selleks, et rikkaks saada, koosta rikastumisplaan. Pea meeles, et rikkaks saamise plaani omamiseks ei pea ise rikas olema. Ka väga vaesel inimesel võib olla plaan rikastumiseks.

Plaane võib olla mitut liiki:

kui oled haige, koosta terveks saamise plaan;

kui kannatad väsimuse all, koosta energia kogumise plaan;

kui pead end väheharituks, alusta hariduse planeerimist;

kui ütled, et ei suuda, alusta “Ma suudan” plaani koostamist.

 

IGAÜKS SUUDAB!

 

Isegi halb inimene võib hakata häid raamatuid lugema. Võtmeküsimuseks on teha see samm täna.

Alusta täna oma uut moodi organiseeritud kirjutuslaua sahtlite koristamist.

Püstita oma esimene eesmärk täna.

Alusta täna motiveerivate kassettide kuulamisega.

Koosta täna kehakaalu alandamise plaan.

Alusta täna plaaniga teha rasketele klientidele üks kõne päevas.

Alusta täna raha paigutamist oma uuele, tulevikku investeerimise arvele.

Kirjuta täna kiri, mille juba ammu pidid valmis saama.

Mis pagana päralt! Rakenda mingi impulss oma uue hea elu nimel võetud kohustuse vankri ette. Vaata, kui palju uusi tegevusi võid ühendada oma uue, parema elu saavutamise kohustusega. Asu asja kallale! Vabane allakiskuvast jõust. Pürgi edasi. Tõesta endale, et ootuste-lootuste aeg on läbi, et nüüd tuleb uskuda ja tegutseda.

See on uus päev, sinu uue elu algus. Distsipliini järgides võid peagi üllatunult märgata, kui palju sa suudad saavutada. Sa ei kaota midagi peale oma endise süütunde ja hirmu.

 

Nüüd pakun sulle veel üht võimalust: muuda see uue elu esimene päev uute alguste nädalaks.

Liigu edasi ja sa näed peagi, kui palju oled suutnud selle nädala jooksul korda saata.

Seejärel tee sellest uute alguste kuu … ja siis uute alguste aasta. Kui sa oled niiviisi elanud ühe aasta, ei seo sind enam miski oma mineviku külge, milles olid mõjutatav, haletsusväärne ja ebaedukas. Piibli sõnul oled nüüd valmis “lendama nagu kotkas”.

 

 

Edu

 

Viies võtmesõna on edu. Sarnaselt eelnevalt selgitatud mõistetega on sellelgi palju erinevaid tähendusi.

See on ka petlik ja paradoksaalne mõiste. Kuid eelkõige tähendab see teed ja eesmärki.

See seisneb püsivas ja kontrollitavas liikumises eesmärgi poole ning lõpuks selle saavutamises.

Edu on nii saavutus kui ka tarkus, mis kuuluvad neile, kes mõistavad elujõu potentsiaali.

See on väärtuste tunnetamine ja nende korrapärane viljelemine.

See on nii aineline kui ka vaimne, nii praktiline kui ka müstiline.

Edu on millegi ümberpööramise protsess, et muuta seda paremaks – tegevusetuselt tegevusele, suhkrust puuviljaks, kulutustelt investeeringutele.

Edu on vastus kutsele muutuda, areneda, millekski saada, et jõuda paremale positsioonile.

Kuid eelkõige muudab edu sinu elu selliseks, nagu sina tahad. Milliseks sa tahad oma elu muuta, kui mõtled kõigi võimaluste üle ja kõigi nende elude üle, keda imetled? See on põhiküsimus!

Pea meeles, et edu ei ole meie kultuuristandardite kogum, vaid selgelt määratletud isiklikud väärtused, mis lõpuks saavutatakse.

 

*    *    *

 

Edu seisneb oma elu kujundamises selliseks, nagu tahad. Aga kuidas seda teha? Just sellest siin raamatus juttu tulebki.

 

 

*   *   *

 

 

Neli suurt motiveerijat

 

Esmalt pead leidma vastuse küsimusele: “Mis mind motiveerib?”

Erinevaid inimesi motiveerivad erinevad asjad. Igaühel on omaenda “valupunktid”. Olen kindel, et kui sa enda sisse pisut vaatad, võid koostada terve end innustavate motiivide nimekirja.

Milliseid suuri motiveerijaid tuleks esile tõsta? Peale ilmse soovi oma rahalist seisu parandada, on olemas veel neli peamist motivatsiooni.

Esimene neist on tunnustus. Suurte firmade juhid ja kogenud müügikorraldajad teavad, et mõni inimene on valmis aktiivsemalt tegutsema pigem tunnustuse kui ainelise kasu saamiseks.

Seepärast pööravad edukad müügifirmad, eriti need, mis tegelevad otsemüügiga, palju tähelepanu oma inimestele tunnustuse avaldamisele, olgu nende saavutused väikesed või suured. Nad teavad, et meie ülerahvastatud maailmas tunneb enamik inimesi, et keegi ei hooli neist, et nad ei tähenda midagi. Tunnustus aga kinnitab, et nad on midagi väärt. Need, kes teisi vääriliselt hindavad, ütlevad: “Hei, sa oled erakordne, sinust on kasu!”

Usun, et kui suured firmad pööraksid rohkem tähelepanu mitte üksnes müügikorraldajatele, vaid ka tegevjuhtidele, sekretäridele ja teenindavale personalile, kasvaks tööviljakus märkimisväärselt.

 

Teine põhjus, miks inimesed püüavad silma paista, on see, et nad naudivad võidu tunnet. See on üks parimaid põhjusi. Kui sa pead millestki nakatuma, siis olgu selleks võidupisik.

Mul on mõned miljonäridest sõbrad, kes töötavad kümme-kaksteist tundi päevas, et võita juurde veelgi miljoneid. Võitmine pakub neile naudingut ja sügavat rahuldust. Raha neid ei kannusta, seda on neil niigi küllalt. Selle asemel motiveerib neid võidujoovastuse tunne.

Mõnikord tuleb pärast mu seminari lõppu minu juurde keegi, kes ütleb: “Härra Rohn, kui mul oleks vaid miljon dollarit, ei töötaks ma enam päevagi.” Ilmselt seetõttu ongi Jumal asjad nii seadnud, et taolised inimesed ei saa iialgi rikkaks. Oma suhtumisega välistavad nad selle võimaluse.

 

Kolmas suur motiveerija on perekond. On inimesi, kes teevad oma perekonna nimel seda, mida enda pärast ei teeks.

Kord kohtasin ma meest, kes ütles: “Härra Rohn, ma püstitasin oma perekonnaga eesmärgi sooritada reis ümber maailma. Selle soovi täitmiseks peame aastaga kokku saama veerand miljonit dollarit.” Uskumatu! Kas seda meest innustab tõesti perekond? Loomulikult! Kui õnnelikud on need, kes tunnevad sellist sügavat armastust!

 

Neljas suur motiveerija on heategevus, inimese soov oma rikkust kellegagi jagada. Kui suur terasemagnaat Andrew Carnegie suri, avati ta kirjutuslaua sahtlid. Ühes neist lebas kolletama hakanud paberileht, millele ta oli kahekümneaastaselt kirjutanud: “Olen otsustanud esimese poole oma elust kulutada raha kogumisele. Teise poole kulutan kõige selle laiali jagamisele.”

Kas oled sellest kuulnud? Carnegie’t innustas see eesmärk niivõrd, et ta kogus 450 miljonit dollarit (tänapäeval võrdub see 450 miljardi dollariga!). Ja oma elu teisel poolel tundis ta suurt rõõmu, kui seda laiali jagas.

 

 

Pisipõhjused

 

Kas pole imeline saavutada edu sellise üleva eesmärgi nimel nagu heategevus? Pean siiski tunnistama, et minu esimestel edu püüdlemise aastatel oli mu eesmärk palju maisem. See oli tegelikult üsna tavaline ja kuulub nende sekka, mida nimetan “pisipõhjusteks”. Seda liiki põhjusi võib olla meil kõigil ja need muudavad meie elu. Luba, ma jutustan sulle, mis minuga juhtus …

 

Veidi aega enne seda, kui olin härra Shoaffiga kohtunud, kuulsin kodus olles arglikku koputust. Kui olin ukse avanud, nägin suuri pruune silmi endale alt üles otsa vaatamas. See oli umbes kümneaastane väike habras tüdruk. Võtnud oma väikeses südames kokku kogu julguse ja otsustusvõime, ütles ta mulle, et müüb gaidide küpsiseid. Need nägid meisterlikud välja – mitme maitsega, erineva kujuga – ja maksid ainult kaks dollarit pakist. Kuidas oleksin saanud sellest pakkumisest keelduda? Lõpuks küsis tüdruk laia naeratuse ja viisaka aupaklikkusega, kas ma soovin osta.

Ma tahtsin osta, oi kuidas tahtsin!

Üks asi aga takistas mind. Mul ei olnud kahte dollarit! Olin segaduses! Siin ma nüüd olin, perekonnapea, kolledžis õppinud, tasuval tööl, kuid ilma kahe dollarita.

Loomulikult ei saanud ma seda öelda suurte pruunide silmadega väikesele tüdrukule. Olin sunnitud tegema seda, mis hetkel kõige parem näis, ja valetasin talle: “Aitäh, aga ma olen sel aastal neid küpsiseid juba ostnud, mul on neid veel palju järel.”

See polnud muidugi tõsi, kuid oli ainus asi, mida suutsin olukorrast pääsemiseks välja mõelda. See mõjus. Väike tüdruk ütles: “Aitäh, härra, suur aitäh!” Nii ta lahkuski.

Vaatasin talle kaua järele. Lõpuks sulgesin ukse ja sellele nõjatudes karjusin: “Ma ei taha enam niimoodi elada! Ma pean vaesusele ja valedele lõpu tegema. Ma ei taha iial enam tunda piinlikkust, et mul pole taskus sentigi.”

Sel päeval tõotasin endale edaspidi nii palju teenida, et mul on alati mõnisada dollarit võtta.

Seda nimetan ma tühiseks pisipõhjuseks. See ei toonud mulle küll mingit suuremeelsuse auhinda, kuid mõjutas piisavalt mu edasist elu.

Sel gaidi küpsiste lool oli õnnelik lõpp. Mõned aastad hiljem, kui väljusin pangast, kus olin just paigutanud hoiuarvele suurema rahasumma, ja ületasin tänavat, et oma autosse istuda, nägin korraga kahte tüdrukut sama organisatsiooni komme pakkumas. Üks neist astus minu juurde ja küsis: “Härra, kas te ei taha komme osta?”

“Võib-olla tahan,” laususin vallatult. “Mis sorti komme teil on?”

“Need on mandlikommid.”

Mandlikommid? Need on mu lemmikkommid! Kui palju need maksavad?”

“Ainult kaks dollarit.” Kaks dollarit! Ei või olla!

Olin erutatud. “Mitu karpi sul neid on?”

“Mul on viis karpi.”

Vaadates tema sõbratari poole, küsisin: “Mitu karpi sinul on järel?”

“Neli.”

“Kokku üheksa, olgu, võtan kõik ära.”

Sel momendil hüüatasid nad mõlemad: “Kas tõesti?”

“Loomulikult,” ütlesin. “Mul on mõned sõbrad, kellega neid jagada.”

Erutatult kogusid nad kõik karbid kokku. Võtsin taskust kaheksateist dollarit ja andsin neile. Asutasin juba minekule, karbid kaenla all, kui üks tüdruk vaatas mulle sügavalt otsa ja ütles: “Härra, te olete tõesti väga tore!”

Kujutelda vaid! Sa kulutad vaid kaheksateist dollarit ja sulle vaadatakse sügavalt otsa ning öeldakse, et oled tõesti väga tore!

Nüüd ma tean, miks hoian alati mõnisada dollarit taskus. Ma ei taha enam kunagi sellist võimalust mööda lasta.

 

Luba mul tuua veel üks näide tegutsema sundivate pisipõhjuste kohta. Mul on Robert Depew’ nimeline sõber. Ta töötas õpetajana õlipuude pealinnas Lindsay’s, Californias. Mõni aasta hiljem lõpetas ta õpetajatöö ja asus uude ametisse. Ta ei rääkinud kellelegi, et oli hakanud müügimeheks. Kui tema perekond sellest teada sai, langes ta ränga kriitikatule alla. Kõige hullemini reageeris vend, kes näis tema nahutamist nautivat.

“Sa hakkad alla käima,” pilkas ta. “Sul oli hea õpetajatöö, nüüd aga kaotad kogu saavutatu. Sa oled arust lage.”

Vend näägutas Bobby kallal igal võimalusel. Bobby meenutas: “Mu vend ajas mu nii marru, et otsustasin saada rikkaks.”

Täna on Bobby Depew üks mu sõpradest-miljonäridest.

See juhtum ja küpsiste lugu näitavad, et isegi viha või kitsikus võib koos pisipõhjustega saada õigesti suunatuna tugevaks saavutuste motivaatoriks.

 

*    *    *

 

Kas oled ka midagi taolist märganud? Kas sind vaevab mõni kunagine kitsikusekogemus, millest tahad vabaneda? Vanasõna lausub õigesti: “Suur edu on magusaim kättemaks.”

 

Nagu näed, on edu põhjusi sama palju kui inimesi. Võtmesõnaks on omada piisavalt põhjusi. Kuidas leida seda valupunkti, mis võiks muuta tagasihoidlike võimalustega elu rikkaks ja õnnelikuks? Sellest räägime järgmises peatükis.