Thomas E. Levy,
MD, JD
Surm kaltsiumi läbi
Tõendid
piimatoodete ja kaltsiumi sisaldavate toidulisandite toksilisuse kohta
Originaalteose
pealkiri:
Thomas
E. Levy
Death
by Calcium
Proof
of the toxic effects of dairy and calcium supplements
Copyright
© 2013 by Thomas E. Levy, MD, JD
© Tõlge eesti keelde. Mart Paberit
ja kirjastus Suur Puu, 2022
Toimetanud Kaire Puumets-Sõber
Kaane kujundanud Pärtel Eelma
ISBN 978-9916-9751-1-4
ISBN 978-9916-9751-2-1 (epub)
Trükikoda Booksfactory
Kirjastuse Suur Puu raamatuid saab
kõige soodsamalt osta kodulehelt www.suurpuu.ee.
Kirjastaja märkus
Käesolevas raamatus sisalduv teave ei asenda
tervishoiutöötaja
pandud diagnoosi, tema määratud ravimeetodeid ja
retseptiravimeid
ega meditsiinilist nõustamist.
Minu heale sõbrale ja õpetajale
Hal A. Hugginsile, DDS, MS,
kes jagas mulle õpetusi, mida nii väga vajasin.
Avaldan tänu
Les ja Cindy Nachmanile, kelle sõprus ja asjatundlik
toetus on olnud mulle hindamatud. Ilma nende abi ja juhatuseta ei oleks ma
jõudnud enamikuni sellest meditsiinilisest teabest, mida olen soovinud
paljudele arstidele ja kõigile teistele inimestele edasi anda ning tänu millele
nad elavad nüüd tervislikumalt kui varem. Lugemata raamat ei ole parem kui
mistahes paberivajutis;
Dave Nicolile, kelle
abi minu mõtete raamatuks saamisel on olnud hindamatu. Tema toimetajatöö,
organiseerimine ja sageli minu teksti ümberkirjutaminegi on aidanud mul neid
olulisi põhimõtteid väljendada veelgi paremini, kui üldse võimalikuks pidasin.
Tema abi on teinud paljud minu varasemad raamatud hoopis paremaks, kui need
olid enne;
Ron
Hunninghake’ile, sõbrale ja kolleegile, kelle abi minu ideede arendamisel ja
uurimistöös on olnud hindamatu nii selle raamatu kirjutamisel kui ka
varasemates koostööprojektides;
oma naisele
Lisile ja tütrele Danielale, kes iga päev hoiavad mind ikka maa peal ja
teadlikuna sellest, mis on üldse elu;
oma kallile
emale Catherine’ile ja õde Cathyle, kes on mind alati jäägitult armastanud ja
toetanud,
ning Hal
Hugginsile, kes päästis valla minu vaimu ja vabastas mu mõtlemise.
Eessõna
Ron Hunninghake, MD
Miks see raamat mind isiklikult puudutas
„Dr Ron, me peame välja uurima,
miks seda perekonda on tabanud selline osteoporoosineedus!”
Minu sugulase paluvad sõnad
peatasid mind kiriku ees, kust olime just saatnud viimsele teekonnale tema ema.
Tädi Lucile oli üheksast ilusast õest viies, kes suri kohutavat surma pärast
vaigistamatute valude talumist ja kauaaegset invaliidsust, mille olid tekitanud
mitu selgroolülide kokkuvajumist põhjustanud murdu.
Perekonna
arstina olin ma hämmeldunud. Minu surnud tädid olid kõik üles kasvanud maal
sõbralikus ja üksmeelses perekonnas. Ühe erandiga ei olnud nad kunagi
suitsetanud. Nad sõid hästi ja olid aktiivsed. Neil esines küll
kõrgvererõhutõbe ja ühel oli olnud pärgarteritõbi, kuid muidu olid nad olnud
suhteliselt terved. Sellele vaatamata olid nad kõik surnud kaugelearenenud
osteoporoosi tõttu.
Ka minu ema käis
tädi Lucile’i matusel. Tema oli sündimise järjekorras õdedest eelviimane ja
kuigi ta oli juba üle kaheksakümne aasta vana, oli ta ikka veel elus. Ka tema
oli mitu tolli lühemaks jäänud ja kaebas seljavalusid. Ta võttis korralikult
rohtu (bisfosfonaati), manustas toidulisandina kaltsiumi ja käis üsna
korrapäraselt jalutamas. Sellele vaatamata andis luutiheduse skaneerimine
kohutava pildi. Küsisin endalt ikka ja jälle, millest tal küll puudus on.
Siis tuli mulle
mõte: kas nad pole midagi hoopis liiga palju saanud?
Miks põetakse
Ameerika Ühendriikides osteoporoosi sagedamini kui kusagil mujal maailmas,
ehkki ameeriklased tarbivad toidulisandina rohkem kaltsiumi kui ühegi teise
riigi kodanikud?
Äkki on kogu
meie moodne arusaam osteoporoosi ennetamisest ja ravist rajatud valedele
eeldustele? Ehk olid minu tädid nende kaltsiumimüütide ohvrid, mis said alguse
piimatootjate agressiivsest reklaamist ja ülemäära lihtsustatud seisukohast, et
nõrgad luud tähendavad nimelt kaltsiumipuudust?
Valitsuse
soovitatavaid päevaseid annuseid (RDA) hakati avaldama sõja ajal, et inimesed
vähemalt teaksid vajalike toitainete miinimumi. Aja jooksul unustati üha enam,
mis üldse oli tinginud nende päevaste annuste formuleerimise, kuigi
toitumisteaduse probleemid on teadupärast üsna keerulised. Soovitatavaid
päevaseid annuseid määravad komisjonid on lasknud end sageli mõjutada Ameerika
Ühendriikide põllumajandusministeeriumi turunduslikest kaalutlustest ja
unustanud Ameerika tarbija tegelikud toitainevajadused. Selline kokkumäng on
aja jooksul arenenud toitumisalase mütoloogia ja turustamisvajaduste
keeruliselt läbipõimunud võrgustikuks, mille tulemusel on Ameerika Ühendriigid
oodatava üldise eluea poolest maailmas 33. kohal ja tervishoiukulutustelt
esimesel kohal.
Minu vaadete avardumine kliinilise toitumisteaduse vallas
Minu
arstikarjääris toimus 1989. aastal üllatav pööre. Nimelt sai minust Kansase osariigis Wichitas asuva
maineka Riordani haigla peaarst. Haigla asutaja, kadunud dr Hugh Riordan, oli
meditsiiniline isemõtleja, kes uskus, et inimese toitumise kogu keerukust ja
tähtsust ei saa taandada sellistele laiatarbelabasustele nagu „Kas piima jõid?”
või „Sööge banaane, et keha saaks kaaliumi!”.
Dr Riordani
juhtimisel õppisin sellist toitumisalaste eelduste massturustamist kahtluse
alla panema. Selle asemel saatsin tuhandeid raskelt haigeid ja ärapiinatud
patsiente analüüse tegema ühte esimestest tõelistest toitumislaboritest
(Bio-Center Laboratory, Riordani haigla osakond). Ma tahtsin objektiivselt ja
meditsiiniliselt korrektselt hinnata nende toitainevarusid, hormonaalset
tasakaalutust, seedimishäireid, toidutalumatust, diagnoosimata jäänud nakkusi
ja keskkonnatoksiine. Minu eesmärk oli kindlaks teha, millised aluspõhjused ei
olnud võimaldanud neil terveks saada, ja püüda neid aluspõhjusi kõrvaldada, kui
see on võimalik. Dr Riordani unistus oli jõuda ravitoitumise uue meditsiinilise
paradigmani, mis põhineks tegelikel andmetel.
Kuulus
toitumisvaldkonna teerajaja dr Roger Williams õpetas, et kvaliteetne toitumine
ei tähenda lihtsalt rohkem või vähem. Kvaliteet tähendab siin
õigete toitainete manustamist õiges koguses ja toitude hoolikat
sobitamist inimese vajadustega.
Väljaselgitamiseks, mis on inimese jaoks õige ja vajalik,
on ühelt poolt tarvis suurte elanikkonnauuringutega kogutud teaduslikke
tõendeid ja teisalt iga inimese unikaalsete geneetiliste ja epigeneetiliste
vajaduste uurimist, kusjuures vaja läheb ka rohkesti tervet mõistust.
Kuigi meditsiiniuuringutele ja
ravile on kulutatud miljardeid dollareid, piinlevad miljonid patsiendid ikka veel vähi, südamehaiguste, kaugelearenenud osteoporoosi, kroonilise väsimuse sündroomi, suhkurtõve, rasvtõve, vaimuhaiguste
ja autoimmuunhaiguste tõttu ja surevad nendesse haigustesse. Kui küsitakse, miks, on vastus pahatihti: „Me ei tea, millest
need haigused tekivad.”
Sellega ei taha ma kaevata paljude pühendunud ja sageli
väga altruistlike arstide peale, kes kulutavad oma elu nende haigustega
võitlemisele. Nagu üks mu kunagine abiline väga õigesti kurtis, on tema
arstitöö kulunud suurelt jaolt sellele, et diagnoosida haigusi ja hoolikalt
dokumenteerida oma patsientide pikaldase suremise käiku. Ta oli erakordselt hea
perearst. Ja siis suri ta ise neeruvähki.
Rakenduslik kliiniline toitumisteadus jõuab täisikka
Kunagi ei ole arvatud, et iga toitaine
toimib isoleeritult. Toitained toimivad koos ja sünergiliselt nagu meeskonna
liikmed. Kaltsium ei ole erand. Me vajame kaltsiumi. Me vajame seda oma luude
ja hammaste tervise ning paljude muude funktsioonide jaoks. Selles hämmastavas
raamatus näitab dr Levy meile ilmekalt, et me ei vaja liiga palju
kaltsiumi. Me vajame õiget kogust kaltsiumi, mis sobib toitainete
tasakaalustatud meeskonda.
Termini
„ortomolekulaarne meditsiin” võttis kasutusele suur teadlane, kahekordne Nobeli
auhinna laureaat dr Linus Pauling. „Orto-” tähendab „õiget”. Mitte liiga palju
ja mitte liiga vähe. Mitte kusagil ei ole „orto-” rohkem omal kohal kui
toitumisvaldkonnas.
Selle asemel et
lihtsalt rünnata liigset kaltsiumitarbimist, esitab dr Thomas Levy meile uue
toitumismeditsiini – ortomolekulaarse meditsiini – põhjaliku ja mitmekülgse
portree, mille kaudu kultuurinimestena mõistame taas, et meie juured on
tegelikult ikkagi looduses. Meie keha vajab õigete toitainete õiget tasakaalu
ja need toitained tuleks ideaaljuhul saada looduslikest toitudest tasakaalustatud
elustiili tingimustes. Nimelt sealt tuleb tervis!
Moodsad ravimid
on tähtsad, kuid need ei saa asendada toitumise ja elustiili igakülgset
korrastamist. Paremate sünteetiliste ravimite üha suurenev hulk ei päästa meid
selle kahju eest, mida endale jätkuvalt ja teadmatult teeme.
Terviseni jõudmiseks on vaja radikaalselt muuta oma
mõtlemist
Minu sugulased,
ema, patsiendid ja kogukond on alati vaadanud minu poole, oodates mult abi. Nad
kardavad. Kõikjal ümberringi näevad nad tavalisi inimesi haigestumas
kohutavatesse haigustesse, mille ravimine on kas hirmkallis või seotud väga
tõsiste kõrvaltoimetega … või ei ole sellest lihtsalt üldse mingit kasu. Eriti
kehtib see paljude uute osteoporoosiravimite kohta.
Võitu
selle haiguse või üldse haiguste üle ei ole võimalik saavutada, kuni me ei
hakka oma tervisest õigesti mõtlema. Dr Levy on meister meditsiinikirjandusest
asjakohaste andmete kogumisel ja nende destilleerimisel kõiki asjaolusid
arvestavateks ravieeskirjadeks, millega kõrvaldada haiguste tõelisi põhjusi. Ta
ei paku mingit hõbekuuli haiguste vastu, vaid tõde koos mõistliku ja praktilise
toimimisviisiga selleks, et saavutada tegelikku ja püsivat tervist.
„Surm kaltsiumi läbi” loob
tingimused võimsaks suunamuutuseks ja ma usun, et see aitab lugejal leida oma
tee tagasi tervemate luude, puhtamate arterite, põletikust vabamate liigeste,
parema immuunsüsteemi, enama eluenergia ning väiksema suhkurtõve- ja vähiohu
poole.
Kuigi see raamat
on kirjutatud tavainimesele, on dr Levy kogutud teave, teadusandmed ja
põhjendused piisavalt kaalukad, et veenda ka kriitilise vaimuga
meditsiinitöötajat, kes on valmis oma eelarvamused küllalt kauaks kõrvale
heitma, et hinnata olemasolevaid tõendeid.
Kui meditsiini
üldsuund Ameerikas pöördub kunagi praeguselt äriedule suunatud mudelilt
toitumispõhise ravi paradigma poole, siis läheb vaja selliseid inimesi nagu dr
Levy ja selliseid raamatuid nagu käesolev, et seda teed avatuna hoida.
Ja seda on
võimalik teha. Ma olen näinud selle tulemusi koos enam kui 10 000
„kaasõpilasega”, kes on mulle näidanud nende kahekümne nelja aasta jooksul, mil
ma olen töötanud arstina Riordani haiglas, et SEE VÕIB ANDA TULEMUSI. See
raamat tõendab teaduslikult seda, mille loomise nimel oleme koos nende
patsientidega nii palju vaeva näinud: ratsionaalne lähenemine tervislikule
toitumisele ja nakkuste ning toksiliste mõjude vähendamine tagab neile, kes on
valmis tegema rasket detektiivitööd, et õppida oma tervise eest paremini hoolt
kandma, haigustele vastupidavama keha.
Ron Hunninghake, MD
Riordani haigla peaarst
Wichita, Kansas
Eessõna
Kakskümmend
aastat tagasi, kui olin neljakümne kolme aastane, töötasin ikka veel „tavalise”
kardioloogina, diagnoosisin rinnaangiini, tegin veresoonte läbitavuse uuringuid
ja angioplastikat ning mõnikord suunasin patsiente pärgarteri šuntimise
operatsioonile. Ma uskusin siis ja usun praegugi, et minu töö peavoolu
kardioloogina on aidanud paljudel inimestel elada pikemat ja sümptomivabamat
elu. Kuid sõnade „haiguste ennetamine” tegeliku tähenduse mõistmine ei kuulunud
minu mõtlemisviisi juurde nagu kõikidel teistelgi arstidel, kes töötavad
ravimikeskse meditsiini rüpes. Ja üldiselt on ju nii, et kuni sa töötad samal
viisil kui kõik sinu kolleegid, oled sa ikka valmis uskuma, et teed õiget asja.
Nüüd tean aga,
et võib teha väga palju rohkem selleks, et hoida ära valusid rinnus,
balloon-angioplastikat või sageli vältimatult vajalikku pärgarterite šuntimise
operatsiooni. Kardioloogid ja enamik ravimikeskse meditsiini arste usuvad ikka
veel, et nad on oma kohustused haiguste profülaktika alal täitnud, kui on
manitsenud patsiente vältima võid, mune ja rasva (kolm asja, mis tegelikult
kuuluvad tervisliku dieedi juurde). See ei ole mitte lihtsalt naeruväärne –
selline teaduse põhitõdede selgitamata jätmine nii paljudele patsientidele võib
nende jaoks tähendada surma.
Samas küll
üldiselt tundes, et ma aitan oma patsiente, pidin ometi tahes-tahtmata tajuma,
et teha saaks veel palju enamat. See oli mingi sügavalt rahutuks tegev tunne,
et miski lihtsalt ei saa olla õige, mida ma ei suutnud panna sõnadesse. Siis
sain kokku dr Hal Hugginsiga, hambaarstiga, kes lõppkokkuvõttes õpetas mulle
arstiteaduse kohta rohkem kui ükski teine meedik, keda olen tundnud.
Praeguseks on dr Huggins juhtinud peaaegu pool
sajandit võitlust toksiliste hambaravimeetodite vastu. Ta on väsimatult
töötanud selle nimel, et õpetada hamba- ja teistele arstidele, millist
kohutavalt halba mõju inimese üldisele seisundile avaldavad suretatud ja
ravitud juurekanaliga hambad, kroonilise nakkusega igemed, hammaste
väljatõmbamisest lõualuusse jäänud, toksiinidega täidetud õõned, elavhõbedat
sisaldavad amalgaamplommid, muud hambaravis kasutatavad toksilised metallid ja
materjalid ning isegi hambaimplantaadid. Arvutu hulk inimesi ei ole tänu
tema tegevusele pidanud taluma haigusi ja kannatusi ega surema varakult. Kuid
kui mõelda nendele loendamatutele miljonitele inimestele, kelleni ei ole veel
jõudnud dr Hugginsi avastatud tõed, siis on selge, kui palju tööd on alles
tegemata. Ma loodan väga, et mul õnnestub laiemalt levitada tõde kõikide
haiguste toksiliste juurte kohta ja propageerida väga tõhusaid meetodeid nende
haiguste kontrolli all hoidmiseks ja ravimiseks.
Kui alles
alustasin dr Hugginsi juures arst-konsultanditööd, aidates tal oma võimete
kohaselt anda alghinnanguid ja seejärel pika aja jooksul jälgida patsiente, kes
olid tulnud kogu maailmast temalt abi saama, puutusin sageli kokku analüüsitulemuste
kõrvalekalletega, mida ma ei suutnud kuidagi seletada. Tegelikult oli palju
tulemusi saadud testidega, mida ma ise ei olnud kunagi kasutanud ja millest ma
ei saanud arugi. Dr Huggins selgitas neid kõiki mulle kannatlikult – minule,
kelle diplom lubas töötada nii sisehaiguste kui ka südame-veresoonkonna
haiguste arstina!
Eriti
hämmastavaid tulemusi andis juuste analüüs, mis tehti kõikidele dr Hugginsi
kliiniku patsientidele. Peaaegu igaühel, mina kaasa arvatud, oli juustesse kas
natuke või palju liigset kaltsiumi kogunenud. Ma ei osanud üldse arvata, mida
sellise leiuga peale hakata. Arvasin isegi, et see võib olla mingi tavaline
katseviga, mille tekkimist on raske vältida.
Dr Hugginsilt
sain aga teada, et Ameerika toidulaud paneb pea kõik inimesed sööma tohutuid
kaltsiumikoguseid ning vanemas täiskasvanueas oleme tavaliselt kogunud oma
kehasse liiga palju kaltsiumi. Ta rääkis sedagi, et liigsest kaltsiumist – mis
avaldab tervisele väga halba mõju – võib aastatega järk-järgult vabaneda, kuid
selleks on vaja kõrvaldada kõik hammastega seotud toksiiniallikad, manustada
järjepidevalt õigeid toidulisandeid ja vältida kaltsiumi saamist toidust ja
toidulisanditest.
Ma lasksin oma
suretatud ja ravitud juurekanaliga hamba eemaldada, järgisin tema soovitusi ja
mõne aasta pärast kaltsiumisisaldus minu juustes normaliseerus – just nii, nagu
ta oli öelnud.
Mingis mõttes
sai see raamat niisiis alguse kakskümmend aastat tagasi, kui alustasin tööd dr
Hugginsi juures. Tollal ei olnud mul paraku ei selliseid arstikogemusi ega
piisavaid teadmisi füsioloogiast ja biokeemiast, mis andnuks teadusliku aluse
väita, et enamik täiskasvanuid kannatab asjatult paljude aastate jooksul kogu
nende kehasse ladestunud kaltsiumi tõttu. Juba aastaid olid kaudsed tõendid
näidanud, et liigne kaltsium teeb inimestele kahju. Kuid mõnel viimasel aastal
– kui täpne olla, siis aastatel 2010–2013 – on meditsiinikirjanduses avaldatud
väga veenvaid andmeid kaltsiumi sisaldavate toidulisandite ja tarbitavate
piimatoodete liiga suurte koguste erakordse toksilisuse kohta. Kuni käesoleva
raamatu kirjutamiseni on väga vähe nendest elutähtsatest uuringutest jõudnud
üldsuse teadvusse. Ülitähtis meditsiiniteave on maetud harva loetavatesse
erialaajakirjadesse. Paraku ei mõjuta need avastused kuidagi arstide tegevust
ja neist ei ole mingit kasu ei haigetele ega surijatele. Käesoleva raamatu
eesmärk on teavitada üldsust liigse
kaltsiumi ohtlikkusest ja näidata pääseteid ohtude vältimiseks. Kas
selles raamatus esitatud teave saavutab sellise tuntuse ja leviku, mida väärib,
näitab tulevik.
Kui maailm
lõpetab kord kaltsiumilisandite tarbimise ja jõuab niikaugele, et inimeste suus
pole enam arutut hulka nakkusi ja toksiine, siis on dr Hugginsi töö läinud asja
ette. Ma palvetan, et see nii läheks. Isegi Nobeli auhind poleks piisav
tunnustus tema panuse eest!
Thomas E. Levy, MD, JD
Sisukord
Eessõna,
Ron Hunninghake, MD 5
Eessõna 9
Sissejuhatus 21
ESIMENE JAGU
Suur probleem kaltsiumiga
1.
peatükk 27
Kas
kaltsium on tõesti tapja?
Erapooletu
teadus mõistab kaltsiumi süüdi
Liigne kaltsium raskendab südamehaigust 28
Liigne kaltsium annab hoogu vähile 30
Liigne
kaltsium ja toksiinid põhjustavad raku düsfunktsiooni ja surma 32
Liigne kaltsium suurendab
kõikidest haigustest tingitud suremust 34
Kaltsiumi
sisaldavate toidulisandite toksilisus 35
2.
peatükk 37
Kaltsiumikoguse
piiramine on tervislik
Veel tõendeid, et liigne
kaltsium põhjustab surma
Kuidas rakud piiravad
kaltsiumisisaldust 37
Kaltsiumi
rakku sisenemise piiramise head küljed
38
Kaltsiumikanali
blokaatorid ravivad tõhusalt paljusid degeneratiivseid haigusi 39
Kaltsiumikanali blokaatori
vapustav mõju 39
Kokkuvõte 40
3.
peatükk 41
Surmavalt
ohtlikud müüdid kaltsiumi kohta
Tõsiasjade
eraldamine väljamõeldistest
Müüt nr
1: kaltsiumi võtmine toidulisandina ja rohkesti kaltsiumi sisaldav toit teevad
teile head
43
Müüt nr
2: piimatooteid tarbimata ei saa te piisavalt kaltsiumi 44
Müüt nr 3: igal
osteoporoosipatsiendil on kaltsiumi puudus
45
Müüt nr
4: kaltsiumi manustamine toidulisandina hoiab ära luumurrud 46
Müüt nr 5: suurem luutihedus tähendab alati tugevamaid luid 48
Müüt nr 6: suurim oht osteoporoosihaigele on invaliidsus või surm
pärast luumurdu 49
Müüt nr
7: D-vitamiin on vajalik üksnes kaltsiumi
omastamise parandamiseks 51
Müüt nr
8: te saate kogu enda jaoks vajaliku D-vitamiini päikselt 52
4.
peatükk 53
Tõde
osteoporoosi kohta
Tegelik
põhjus, miks luud muutuvad hapraks ja nendes ei jätku kaltsiumi
Osteoporoosi
peamine põhjus 54
C-vitamiin,
luud ja osteoporoos 55
C-vitamiin
kaitseb luukoe kao ja luumurdude eest 57
C-vitamiini nappus, osteoporoos
ja südame pärgarteritõbi 58
TEINE JAGU
Vahendid osteoporoosi tagasipööramiseks
5.
peatükk 63
Murdumiskindla
toestiku loomine
C-vitamiin
– tugevate luude moodustumise alus ja nurgakivi
C-vitamiinil on luu füsioloogias ülitähtis osa – algusest
lõpuni 64
C-vitamiin
– esmane kaitse oksüdatiivse stressi eest
65
C-vitamiin toidulisandina
suurendab luutihedust 66
C-vitamiin
toidulisandina vähendab luumurruriski 67
C-vitamiini
toidulisand kiirendab luu paranemist ja tõstab selle kvaliteeti 67
C-vitamiin
toidulisandina kaitseb ohtliku lubjastumise eest 68
C-vitamiin
toidulisandina kaitseb suuresti kaltsiumi sisaldavate neerukivide tekke eest 69
C-vitamiin
toidulisandina vähendab kõikidest põhjustest tingitud suremust 71
C-vitamiini
ohutus 71
C-vitamiin
toidulisandina 72
Kokkuvõte 73
6.
peatükk 75
Looduslikud
kaltsiumikanali blokaatorid
Magneesium
– selle tähtsus ja elupäästev jõud
Kaltsiumi-magneesiumi
vägikaikavedu 75
Magneesiumi
kui toidulisandi olulisus seoses kaltsiumiga 76
Magneesiumi
kui toidulisandi bioloogiline tähtsus 77
Magneesium toidulisandina
vähendab kõikidest põhjustest tingitud suremust 77
Magneesiumi
kui toidulisandi ohutus 79
Magneesiumi
manustamisega seotud olulised põhimõtted
80
Kokkuvõte 81
7.
peatükk 82
Vähetuntud,
kuid väga oluline relv osteoporoosi vastu
K-vitamiin
– lahustab soovimatuid kaltsiumiladestusi, vähendab luumurru riski
K-vitamiini
perekonna liikmed 83
K-vitamiin
toidulisandina ja vere hüübimine 83
K-vitamiin kui toidulisand
pidurdab ebanormaalsete lubjastuste teket ja vähendab juba tekkinud lubjastusi 84
K-vitamiin
toidulisandina vähendab kõikidest põhjustest tingitud suremust 85
K-vitamiin
ja vähiennetus 86
K-vitamiin
toidulisandina ja luu tervis 86
K-vitamiini
ja muude osteoporoosivastaste vahendite
sünergiline toime 89
K-vitamiini
kui toidulisandi ohutus 91
K-vitamiini
manustamine toidulisandina 91
Kokkuvõte 92
8.
peatükk 93
Vaja on
kiiret lahutust
D-vitamiin
teeb imet, kui see on lahutatud kaltsiumi toidulisandist
Miks
kaltsiumi ja D-vitamiini ei tohi manustada koos 93
D-vitamiin
ja luude tervis 94
D-vitamiini
kui toidulisandi bioloogiline tähtsus 95
D-vitamiin vähendab kõikidest
põhjustest tingitud suremust 96
D-vitamiini
taseme õiges vahemikus hoidmise vajalikkus
97
D-vitamiini
kui toidulisandi ohutus 98
D-vitamiini
tähtsaimad hüved 98
Kokkuvõte 99
9.
peatükk 106
Tugevamad
luud ja kaltsiumikanalite parem blokeerimine
Oomega-3-rasvhapete
toimest tuleneb täiendavaid süüdistusi kaltsiumi toksilisuse kohta ja
nende rasvhapetega saab selle vastu ka võidelda
Mis on
asendamatud rasvhapped? 100
Oomega-3-rasvhapped
ja luude tervis 101
Oomega-3-rasvhapped
toidulisandina vähendavad kõikidest põhjustest tingitud suremust 103
Oomega-3-rasvhapete kui
toidulisandite ohutus 105
Oomega-3-rasvhapete
annuse määramise põhimõtted 105
Kokkuvõte 105
10.
peatükk 107
Luude
tervis – hormonaalne komponent
Östrogeen,
testosteroon ja kilpnääre
Östrogeen
Östrogeenravi
pidurdab ebanormaalse lubjastumise teket 108
Östrogeen
ja luude tervis 108
Östrogeenravi kõrvaltoimed ja
mõju suremusriskile 110
Mida
tuleb pidada silmas seoses östrogeenraviga?
112
1. Östrogeeni annus 112
2.
Östrogeeni tüüp 112
3.
Östrogeeni formulatsioon 113
4.
Muude hormoonide manustamine 113
5.
Manustamisviis 113
· Suukaudne östrogeen 113
· Muu kui suukaudne
östrogeen 113
· Nahakaudne östrogeen 113
6. Manustamise
kestus 114
7. Ravi
algusaeg 114
8.
Samaaegne antioksüdantide manustamine 115
9. Ravi
jätkuv kohandamine 115
10.
Korrapärased laborianalüüsid 115
Kokkuvõte
ja üldised soovitused 116
Testosteroon
Testosteroon
ja luude tervis 117
Testosteroon,
südame-veresoonkonna tervis ja kõikidest
põhjustest tingitud suremus 118
Testosteroonravi
kõrvaltoimed 120
Testosteroonravis
kasutatavate annuste määramine 121
Kokkuvõte ja üldised
soovitused 122
Kilpnääre
Kilpnäärmehormoon
ja luude tervis 124
Kilpnääre,
südame-veresoonkonna tervis ja kõikidest
põhjustest tingitud suremus 125
Kilpnäärmehormoonravi
kõrvalmõjud ja kasutatavate annuste määramine
126
Kokkuvõte 127
KOLMAS JAGU
Mille poolest on kaltsium hea?
11.
peatükk 131
Midagi
enamat kui luud ja hambad
Kaltsiumi
eluliselt tähtsad ülesanded
Üldine teave kaltsiumi kohta 131
Kaltsiumi ülesanded normaalses ainevahetuses väljaspool
luukude 132
Kaltsiumi
homöostaas: hormoonid, mis aitavad hoida kaltsiumi taset 133
Kokkuvõte 137
12.
peatükk 138
Kaltsiumitasakaalu
saavutamine
Kuidas
saada teada, kui palju kaltsiumi me tegelikult vajame
Mida
ütleb valitsus vajaliku kaltsiumikoguse kohta 138
Kaltsium:
mida me tegelikult vajame? 139
Kaltsiumi
sisaldus toiduainetes 142
NELJAS JAGU
Osteoporoos ja toksiinid
13.
peatükk 151
Kokkupuude
toksiinidega ja degeneratiivsed haigused
Osteoporoosi
varjatud põhjuste kõrvaldamine
1) Haigusi põhjustava
oksüdatiivse stressi allikad, mis on seotud toidu seedimisega 153
2)
Haigusi põhjustava oksüdatiivse stressi allikad, mis on seotud hammastega 154
14.
peatükk
155
Saastunud
suu puhastamine
Nakkuste
ja toksiinide tähelepanuta jäänud allikas
Ravitud juurekanaliga hammas on surmaotsus
Juurekanali füsioloogia 156
Kõik
ravitud juurekanaliga hambad on ohtlikult toksilised 157
Kuidas
ravitud juurekanaliga hambad mürgitavad ja tapavad 157
Miks
laser ei kõrvalda ega saagi kõrvaldada juurekanali saastumist 159
Ravitud
juurekanaliga hammas on tõhus toksiinipump 159
Teadlased
tunnistavad, et ravitud juurekanaliga hambad
on ohtlikud 160
Ravitud
juurekanaliga hambad – kokkuvõte ja üleskutse
160
Halvasti
paranenud hambasombud: püsivad toksiiniallikad
Hambasombu
füsioloogia 161
Hambasompude
halva paranemise toksilised tagajärjed 162
Hambasompude
parandamine ja ravitud juurekanaliga
hammaste eemaldamine 164
Probleemid hambaimplantaatidega 164
Enamik
hambatehnilisi materjale on väga toksilised
Amalgaamist
hambatäidised on hämmastavalt toksilised 165
Toksilised
materjalid, mida kasutatakse implantaatide, sildade ja kroonide valmistamiseks 166
Biosobivuskatsed
annavad kasulikke juhtnööre 166
Parodontaalne (igeme-) haigus
tekitab samuti terviseriske 167
Kokkuvõte
167
VIIES JAGU
Mida siis teha?
15.
peatükk 171
Hea
arstiabi saamine viletsa meditsiini meres
Valige
arst, kes teeb teiega koostööd
16. peatükk 173
Luukahjustuste parandamine
Soovitatav
ravieeskiri osteoporoosi ennetamiseks / osteoporoosikahjustuste raviks
1) Uute toksiiniallikatega
kokkupuute vähendamine miinimumini 173
2)
Vanade nakkuskollete väljaravimine 176
3) Varem ladestunud toksiinide
kehast väljutamine 176
4) Oluliste hormoonide taseme
korrigeerimine 177
5)
Antioksüdantide taseme optimeerimine 177
6)
Õigesti valitud retseptiravimid 178
17.
peatükk 181
Südame
pärgarterite puhastamine kaltsiumiladestustest
Soovituslik
ravieeskiri südame pärgarteritõve ärahoidmiseks ja raviks
1) Uute
toksiiniallikatega kokkupuute vähendamine miinimumini 181
2)
Vanade nakkuskollete väljaravimine 183
3) Varem ladestunud toksiinide
kehast väljutamine 184
4) Oluliste hormoonide taseme
korrigeerimine 185
5)
Antioksüdantide taseme optimeerimine 186
6)
Õigesti valitud retseptiravimid 187
18.
peatükk 189
Kaltsiumi
kantserogeense toime neutraliseerimine
Soovituslik
ravieeskiri vähi ärahoidmiseks/raviks
1) Uute
toksiiniallikatega kokkupuute vähendamine
miinimumini 189
2)
Vanade nakkuskollete väljaravimine 191
3) Varem ladestunud toksiinide
kehast väljutamine 191
4) Oluliste hormoonide taseme
korrigeerimine 192
5) Vajaliku
antioksüdantide taseme saavutamine 192
6) Õigesti
valitud retseptiravimid 195
19.
peatükk 197
Ravieeskirja
tulemuslikkuse jälgimine
Kuidas
teada, kas ravieeskiri üldse töötab?
Eriomased
mõõtmised ateroskleroosiravi edukuse jälgimiseks 198
Eriomased
mõõtmised vähiravi edukuse jälgimiseks 198
Üldine
ravieeskiri krooniliste degeneratiivsete haiguste
raviks ja jälgimiseks 199
Kokkuvõte 200
20.
peatükk 201
„Aga
kui ma tõesti armastan piima!?”
Kuidas
tarbida natuke piimatooteid ja olla samas terve?
Kaltsiumi
saamine toiduga 202
Kaltsiumi
eritumine 202
Kokkuvõte 204
Lisa A 205
Kaltsiumikanali blokaatorid
Lisa B 209
Juhis
C-vitamiini parimaks manustamiseks
C-vitamiini
tõhusa manustamise olulised tegurid
1) Annus – kõige
olulisem tegur heade tulemuste
saavutamiseks 210
2) Manustamistee –
milline on parim viis C-vitamiini
manustamiseks? 212
3) Kiirus – kui kiiresti tuleks
C-vitamiini manustada? 213
4) Sagedus
– millise intervalliga C-vitamiini manustada?
215
5) Kestus
– kui kaua C-vitamiini manustamist jätkata?
215
6) Tüüp
– milline C-vitamiini keemiline vorm on parim? 216
7) Täiendavad
ravimeetodid – kas C-vitamiin võistleb muude ravimeetoditega? 220
8) Ohutus
– kui ohutu on C-vitamiin? 221
9) C-vitamiini
manustamise üldine eeskiri 222
Multi-C
eeskiri
1) Liposoomne
C-vitamiin 223
2) Naatriumaskorbaadi
pulber 224
3) Askorbüülpalmitaat 225
4) Veenisisene
ehk intravenoosne C-vitamiin (IVC) 225
Praktilised IVC-ravisoovitused 227
Korrastav
IVC 230
Kokkuvõte 233
Lisa C 233
Kõikide
haiguste põhjus
Ülevaade 234
Toksiinid,
C-vitamiin ja elektronid 236
Nakkused
ja toksiinid 238
Reduktsiooni-oksüdatsiooni
keemia ehk redokskeemia 239
Reaktiivsed hapnikuühendid 241
Toksiinide
omadused ja erinevused 241
Rakusisese
oksüdatiivse stressi tasemed 244
Kokkuvõte 246
Viited 247
Täiendava
teabe allikad 295
Register 297
Sissejuhatus
Me teame nüüd, et Christoph Kolumbuse ajaks omandatud geograafilised
teadmised olid nõrgal alusel. 15. sajandil näis „tõde”, et Maa on lapik,
enesestmõistetav ja seda ei pandud üldse kahtluse alla.
Meie ettekujutus
maailmast on vahepeal palju muutunud. Tänapäeval on peaaegu võimatu ette
kujutada, et keegi võis üldse välja mõelda sellise lihtsustatud kahemõõtmelise
arusaama meie planeedist.
Enne nina liiga
püsti ajamist tuleks meil siiski aru saada, et inimesed mõtlevad veel praegugi
väga hoogsalt välja uusi moonutatud käsitusi reaalsusest. Liigagi sageli
püstitatakse suur teooria väga nappide tõendite alusel ja hakatakse seda tõeks
pidama, samal ajal kui paljusid tõendeid, mis selle ümber lükkaksid, kas
ignoreeritakse või isegi võltsitakse, et need teooriaga kokku sobiksid. Sageli
peetakse muinasjutureaalsust tõeks, sest me tahame või meil on tarvis, et see
oleks tõde. Teadlased, aga ka asjasse pühendamatud, riskivad liigagi sageli oma
ametialase ja isikliku mainega, et kõigest jõust klammerduda juba ette ära
otsustatud järelduste külge – isegi pärast seda, kui on tõendatud, et nende
„vääramatud faktid” ei vasta tõele.
Selline olukord
valitseb kaltsiumi puhul.
Dogmaatiliselt
õpetatakse iseenesestmõistetava meditsiinilise tarkusena, et parim viis
osteoporoosi ärahoidmiseks ja ravimiseks on rohkem kaltsiumi manustada.
Kindlasti on õige, et luud sisaldavad palju kaltsiumi. Samuti on õige, et
osteoporoosi puhul väheneb oluliselt luude kaltsiumisisaldus. Üksnes nende kahe
eraldiseisva tõsiasja alusel tehakse järeldus, et kaltsiumi tarbimise
suurendamine hoiab selle haiguse ära ja võib-olla isegi ravib sellest terveks.
Kahjuks ei saa
miski olla tõest kaugemal.
Kaltsium on keha
toimimiseks vajalik. Seda me küsimuse alla üldse ei sea. Käesolevas raamatus
esitatud teadusandmete ja järelduste eesmärk ei ole alustada ristiretke selle
eluliselt vajaliku toitaine vastu. Eesmärk on näidata, et liigsete
kaltsiumikoguste pumpamine oma kehasse on reaalne ja tõsine oht. Nii nagu raud
ja vask, on ka kaltsium meie hea tervise jaoks absoluutselt vajalik. Kuid nende
kolme elemendi liiga suured kogused on väga toksilised. Nende kolme elemendi
nappus ei ole kindlasti soovitatav, kuid sellist nappust esineb Ameerika
Ühendriikides väga harva. Ei tohi lubada, et irratsionaalne hirm nende
elementide nappuse ees ajendaks inimesi manustama väga suuri ebavajalikke ja
toksilisi annuseid.
Enamik
meist on kimpus terve hulga terviseprobleemidega, mida põhjustavad halvad
toidu- ja eluviisivalikud. Mõjutatuna uskumustest, mida laialdaselt
tunnustatakse kui tervislikke toitumistõdesid, söövad inimesed väga palju
kaltsiumi sisaldavaid toite. Asja teeb veelgi halvemaks see, et sageli
veendakse meid, et igaüks ja eelkõige iga menopausijärgsesse ikka jõudnud naine
peaks suurendama oma igapäevast kaltsiumi tarbimist kaltsiumi sisaldavate
toidulisandite abil. Selle soovituse järgimine suurendab südameataki,
neerupuudulikkuse, insuldi jm selliste väga ebameeldivate tagajärgede ohtu.
Korralikult tõendatud kogu keha hõlmavat kaltsiumipuudust ei esine peaaegu
kunagi, kuid keha liiga suur kaltsiumisisaldus on väga tavaline, liigne
kaltsium on väga toksiline ja viib tõendatult suurte kannatuste ja enneaegse
surmani. Pikema aja jooksul kehasse kogunenud liigse kaltsiumi kõrvaldamine on
raske ja keeruline ülesanne.
Rakkude
normaalseks toimimiseks vajaliku kaltsiumi kogus on väga väike, võrreldes
luudesse talletatud kaltsiumikogusega. Enamik täiskasvanuid ei vaja oluliste
kaltsiumikoguste omandamist toiduga ja vajalik kaltsiumikogus väheneb kiiresti
vanuse kasvades, sest vanemate inimeste kehasse on juba niigi kogunenud liiga
palju kaltsiumi.
Nagu raud ja
vask, nii muutub ka kaltsium kiiresti toksiliseks, kui selle sisaldus natukegi
ületab vajalikku taset. Peaaegu ilma erandita võib osteoporoosi põdevatel
inimestel leida liigset ja toksilist kaltsiumi väljaspool luukude. Juba
ainuüksi see fakt näitab, kui ekslik on kasutada kaltsiumi sisaldavaid
toidulisandeid osteoporoosi ravimiseks. Just nimelt toiduga saadud liigne
kaltsium koos selle kaltsiumiga, mis eraldub osteoporoosihaigetest luudest,
tekitab tõsise ohu tervisele ja elule, kuna liigub ringi keha kõikides rakkudes
ja nende ümber, tekitades haigusi kõikjal, kuhu juhtub kogunema. Selliste
haiguste hulka kuuluvad südamehaigused, kõrge vererõhk, rabandused ja vähk.
Samuti olgu kohe öeldud, et see tõukab tagant ja kiirendab kõiki kroonilisi
degeneratiivseid haigusi.
Kui kaltsiumi
kogunemine mujale kui luudesse on juba alanud, hakkavad keha
kompensatsioonimehhanismid tõmbama luudest välja täiendavat kaltsiumi, sest
mujale ladestunud kaltsium on ju vereringest välja võetud. Nagu võib ennustada,
kirjutatakse osteoporoosihaigele seepeale välja täiendavaid
kaltsiumipreparaate, millega veelgi hoogustatakse tervisele kahjulike
kaltsiumiladestuste tekkimist kogu kehas.
Kui kehas on
juba olemas liiga palju kaltsiumi, siis iga täiendav kaltsiumikogus on ülearune, sest tõukab tagant
ebanormaalseid protsesse rakkudes ja näärmetes ning kogu kehas. Seepärast on vaja kaltsiumi sisaldavate
toidulisandite võtmine lõpetada, vähendada liigse kaltsiumi saamist toiduga
ning vältida kõiki suure kaltsiumisisalduse ja D-vitamiinilisandiga toite.
Järgmistel
lehekülgedel esitatakse tõeliselt rabavaid tõendeid, millega on dokumenteeritud
toksilisus, mida avaldab enamikus vanemates inimestes juba olemasolev liigne
kaltsium. Te saate teada, miks kaltsiumi kasutamine toidulisandina ei aita osteoporoosi
korral, kuid halvendab kindlalt kõikide teadaolevate krooniliste
degeneratiivsete haiguste kulgu. Saate teada ka seda, milliste meetoditega
võite koos oma arstiga saavutada osteoporoosi ja paljude muude haiguste
ravimiseks parima toitainete sisalduse kehas ja seda säilitada. Õige ravi
korral võib osteoporoosi ja paljude muude, praegu suures osas pöördumatuks
peetavate haiguste arengu siiski peatada
ja saavutada isegi terviseseisundi väga olulise paranemise.
Ma loodan, et kui käesolevas raamatus esitatud tõdesid
praktikas rakendama hakatakse ja liigsest kaltsiumist vabanetakse, õnnestub nii
teil kui ka loendamatutel teistel inimestel kergesti vältida liigse kaltsiumi
toksilisusest tingitud piinarikkaid tagajärgi.
Aidaku tõde
juhtida meid pikema ja tervema elu poole!
ESIMENE JAGU
Suur probleem kaltsiumiga
1.
peatükk
Kas kaltsium on tõesti tapja?
Erapooletu
teadus mõistab kaltsiumi süüdi
Vilepuhumine liigse kaltsiumi toksilistele
mõjudele tähelepanu juhtimiseks vallandab kahtlemata kõrvulukustava
propagandatormi. Piimatootjad ja -töötlejad, mõjukad meditsiiniringkonnad ja
toidulisanditootjad on pühendanud väga palju aega, raha ja annet, et põhjendada
rohke kaltsiumi tarbimise vajalikkust, sealhulgas kaltsiumi sisaldavate
toidulisandite kasutamist, et ära hoida ja ravida osteoporoosi. Toitainete
hulgas üldiselt paipoisiks peetava kaltsiumi kahtlustamine haiguste ja surma
põhjustamises kutsub esile vastulöögi, mille taga on mõne tegelase riivatud ego
ja ohtu sattunud pangakonto. Siiski, kui need tõendid saavad laialdaselt
tuntuks, sunnib hirm kohtule esitatavate kollektiivsete hagide ees meediaga
manipuleerijaid ja juriste rakendama kiireid meetmeid, et piirata kahjusid ja
kaitsta paljude isikute huvisid.
Tekib tunne, et
me oleme midagi taolist juba näinud. 1950. aastatel jälgisid ameeriklased,
kuidas tubakatööstus püüdis kaitsta paljastamise eest oma silmakirjalikku
väidet, et suitsetamine on tegelikult tervislik harjumus. Kui ta oli eellahingu
kaotanud, jätkus vihane võitlus veel palju aastaid loosungite all „See ei ole
õige!” ja „Te ei suuda seda tõendada!”, millega rünnati iga katset seostada
suitsetamist vähiga. Kui ka see võitlus oli kaotatud, püüdsid tubakatootjad
veenda osariikide kohtuministreid ja avalikkust, et nad ei teadnud absoluutselt
mitte midagi suitsetamise ja kopsuvähi vahelistest seostest. Olles kõvasti
kahjustanud oma mainet ja kaotanud palju raha, jäid nad lõpuks alla ka selles
viimases lahingus! Tänapäeval ei kahtle enam keegi ka esmaste tubaka vastu
esitatud süüdistuste õigsuses. Ent kui paljud suitsetajad pidid taluma
kohutavaid kannatusi ja kaotama elu tubakatootjate ahnuse pärast!
Samal
viisil kinnitavad uued teadusandmed veenvalt liigse kaltsiumi süüd. Käesolev
raamat põhineb eelretsenseeritavates meditsiiniajakirjades esitatud uuringute
tulemustel. Kui vaadelda neid tervikuna, järelduvad nendest uuringutest selge
ja kõlava kohtuotsuse „Kaltsium on süüdi!” kaks punkti: tänapäeval on enamikul
täiskasvanutel ladestunud kehasse liigset kaltsiumi ja see liigne kaltsium on
väga toksiline.
Selle raamatu
kirjutamise ajal ei mõelda võimalusele, et kõik, eriti vanemad inimesed, võivad
juba praegu kannatada liigse kaltsiumi toksilisuse pärast, ent manustavad
endiselt kaltsiumi kaugelt rohkem, kui neil üldse vaja oleks. Nii sügavalt on
mõtlemisse söövitatud hoiatus, mida papagoilikult kordavad arstid,
meediaväljaanded, piimatoodete tootjad ja toidulisanditega kauplejad, et
kaltsiumipuudus on menopausijärgses eas naiste ja vanemate meeste tavaline,
lausa üleüldine probleem.
Käesolevas
peatükis esitame tõendid, et õige on just vastupidine väide. Osteoporoos on
definitsiooni kohaselt luude degeneratiivne haigus, mida iseloomustab kaltsiumi
vähesus luu struktuuris. Seda kaltsiumi vähesust osteoporoosihaiges luus
püütakse millegipärast esitada tõendina, et tegemist on üldise, kogu keha
hõlmava kaltsiumipuudusega.
Teadusandmed
annavad hoopis teistsuguse pildi: osteoporoosihaigete luude kaltsiumipuuduse
määr näitab tegelikult liigse kaltsiumi kogust, mis on paigutunud luukoe asemel
muudesse kudedesse. Tegelik probleem ei ole mitte kaltsiumi puudumine toidus,
vaid hoopis kaltsiumi ümberpaigutumine luudest keha muudesse piirkondadesse.1–3
Liigse kaltsiumi paiknemine keha muudes kudedes on vanemate
inimeste pika eluea ja heaolu seisukohalt palju suurem probleem kui kõik
osteoporoosiga seotud probleemid. Kaltsiumi täiendav manustamine ei tugevda
luid, vaid hoogustab liigse kaltsiumi ladestumist kõikjale meie kehas.
On näidatud, et
liigne kaltsium muudes kudedes kui luukude suurendab üldist, kõikidest
põhjustest tingitud suremust. Lisaks on näidatud, et selline liigne kaltsium
suurendab oluliselt suremust pärgarteritõve ja vähi tagajärjel, mis on kaks
Ameerika kõige suurema ohvrite arvuga haigust. Tutvugem nende tõenditega, need
mõjuvad kainestavalt …