Sisukord
Tänuavaldused 7
I OSA – TÄIUSLIKU TERVISE ASUPAIK
Sissejuhatus 11
1. Kutse kõrgemasse reaalsusse 13
2. Teeme kindlaks oma kehatüübi 26
Ajurveda kehatüübi
test 30
Kehatüüpide iseloomustus 35
Vata tüübi omadused 35
Pitta tüübi omadused 37
Kapha tüübi omadused 40
Kahe dosha tüübi mõistmine
41
Kolme dosha tüübi mõistmine
44
3. Kolm dosha’t
– reaalsuse loojad 45
Subdosha’d – täpsem juhis 56
4. Looduse poolt kavandatud 61
Kuidas dosha’d tasakaalust välja lähevad 67
5. Tasakaalu taastamine 75
Üldsoovitused elu
tasakaalustamiseks 83
II OSA – INIMESE KVANTKEHA
6. Kvantkeha kvantmeditsiin 95
7. Tervenemisteede avamine 102
Panchakarma 102
Meditatsioon 105
Tervendavad helid
111
Marmaravi 117
Aroomiteraapia 123
Muusikateraapia 128
8. Narkomaaniast vabaks 128
9. Vananemine on viga 137
Rasayana’d – pikaealisust soodustavad ravimtaimed 141
Küsimustik “Kui õigesti ma vananen?” 144
III OSA – ELU KOOSKÕLAS LOODUSEGA
10. Arenguimpulss 151
11. Päevakava – seilamine
looduse laineil 156
12. Toitumine – kuidas süüa, et olla
tasakaalustatud 165
Kehatüübile vastav toitumine 166
Vata’t rahustav dieet 168
Pitta’t rahustav dieet 172
Kapha’t rahustav dieet 176
Kuus maitset 181
Agni – seedetuli 187
Õndsustunnet loov toitumine 195
13. Kehaline tegevus – seisukoht “pole valu –
pole tulu” ei pea paika 201
Kehatüübile sobiv tegevus 203
Kolme dosha harjutused 206
Päikesetervitus 206
Joogaasendid
211
Tasakaalustav
hingamine (pranayama) 223
14. Aastaaegade arvessevõtmine
ja tasakaal 226
Epiloog. Kvantvälja
õied 231
Lisa A. Ajurveda
tarbeasjad 235
Lisa B.
Sõnaseletused 237
Kirjandus 239
Sissejuhatus
Maailmas on toimunud tähelepanuväärsed
muutused pärast seda, kui ma kirjutasin peaaegu kümme aastat tagasi “Täiusliku tervise”
esimese väljaande teksti. Tol ajal näisid need ideed radikaalsed, et oluline on
pigem tervis kui haiguste puudumine, et looduslähedus võib elustada meie
sisemist tervenemissüsteemi, et inimkeha on pigem energia ja informatsiooni
võrgustik kui tahke anatoomiline struktuur. Tänapäeval võime tõdeda, et need
arusaamad on muutunud meie nüüdisaegsete tervise ja haigusega, elu ja surmaga
seotud vaadete loomulikuks koostisosaks. Vastavalt hiljutisele ettekandele
ajakirjas Journal of the American Medical Association on 40% ameeriklastest seotud
alternatiivmeditsiiniga, mis ei toetu materialistlikule arusaamale inimkehast.
Enam kui kahes kolmandikus meditsiinikoolidest toimuvad õpilastele alternatiiv–
ja täiendmeditsiini kursused. Saanud aru, et patsiendid nõuavad suuremat
valikuvabadust ja loodusravi kättesaadavust, katab üha rohkem
kindlustusfirmasid ja tervishoiuorganisatsioone holistliku
meditsiinihoolekande kulusid.
Teadusringkonnad on kaldunud
alternatiivravi pilkamisest ja lausvastupanust
tõsistesse uuringutesse. Kui te vaatate National Library of Medicine’i andmebaasi,
leiate üle neljakümne tuhande artikli alternatiiv– ja täiendmeditsiinist,
millest ainuüksi tuhat kuussada räägib ravimtaimedest. Meditatsioon, jooga,
massaaž ja toitumine muutuvad üha enam peamisteks ravivahenditeks. Johannese
ürt, hõlmikpuu ja siilkübar on saanud majapidamises tuntud sõnadeks; peaaegu
igas apteegis on nende jaoks oma riiul. Tänu ajakirjade ja raamatute küllusele
ning Internetile on inimestel pretsedenditu ligipääs tervisealasele teabele
ning nad tegelevad üha enam oma tervisega. Kuigi see näib ohustavat
väljakujunenud meditsiini, näen selles eneseteadlikkuse kasvu ning isikliku ja
kollektiivse tervise paranemise märki.
Me rajasime kliinikus Chopra Center for
Well Being, mis asub kaunis
La Jollas Californias, tervendamiskeskkonna, et
vahetult uurida ajurveda toimet ja keha-vaimu meditsiini. Me korraldame kõige
üldisemate terviseküsimuste alal kursusi, mis toetuvad holistliku
meditsiini põhimõtetele ja praktikale. Meie “Maagilise alguse programm” jagab
informatsiooni ja innustab rasedaid toitma nende veel sündimata lapsi kui
peiteajas jumalaid ja jumalannasid. Selle programmi jaoks, mis aitab luua uut
tervete ja teadlike olendite põlvkonda, oleme atesteerinud sünnitusharidustöötajaid,
kes seda õpetavad kogu maailmas.
Chopra Center’is oleme koolitanud
haridustöötajaid iga kontinendi jaoks, et õpetada meie vaimu-keha meditsiini ja
ajurveda esmakursust “Tervise loomine”. “Ürgheli
meditatsiooni programmi” õpetamiseks, mis vabastab stressist ja võimaldab
inimestel vahetult kogeda oma sisemist energiavälja ja loovust, oleme
atesteerinud üle viiesaja õpetaja. Ränga vähihaigusega kokku puutunud inimesed
on paranenud tänu kursusele “Terviklikkusse tagasipöördumine”. Programmid
kroonilise rasvumise raviks, naistele menopausi läbimiseks ja kaalujälgimiseks
on aidanud tuhandetel inimestel mõista nende sisemist potentsiaali, et
teadlikult ümber kujundada oma elu. Viimase dekaadi vältel olen inimeste elus
korduvalt näinud “Täiuslikus tervises” kirjeldatud lähenemise sügavat mõju.
Maailma teadvuses toimuvate muutuste
märkamine pakub mulle suurt rahuldust. Me elame murranguajal, mil muutuvad
jäädavalt meie vaated maailmale ja meile endile. Ajurveda ajatu tarkus ja
nüüdisaegse füüsika edasijõudnumad teooriad viitavad sügavamale reaalsusele,
näidates universumit igavese lõpmatu potentsiaali väljana, mida me võime
rakendada tervendamiseks ja muundamiseks. See on “Täiusliku tervise” sõnumi
tuum.
Selles uuendatud väljaandes on mõned
tähelepanuväärsed muutused. Ma tutvustan uusi ravimeetodeid, mis on Chopra Center’is patsientidele
kasulikuks osutunud. Me õpetame visualisatsioone ja
meditatsioone, mis annavad avardunud teadlikkuse vahetuid kogemusi – võtme teie
kehatajumise muutmiseks. Ma pakun arenenumat lähenemist vaimule-kehale, et
võiksite teadlikult ühendusse astuda oma rakkude, kudede ja organitega.
Täiusliku tervise loomiseks ja säilitamiseks on oluline õppida mõjutama
niinimetatud “autonoomseid” funktsioone. Olen täiendanud toitumise ja ravimtaimede
osa kokkuvõttega tasakaalustatud toitumisest. Kuna tänapäeval tormatakse
tervist kindlustama toidulisanditega, on oluline tunda tasakaalustatud
toitumise aluseid. “Täiuslikus tervises” kirjeldatud toitumist iseloomustab
lihtsus, elegantsus ja luksuslikkus. Ma annan viiteid uutele teadusuurimustele
vaimu-keha meditsiini vallas. On
innustav näha objektiivseid kinnitusi tuhandete aastate vanustele
tervishoiu põhimõtetele ja praktikatele. Keha viie meele rahuldamise mooduste
uuringud näitavad, et ravivate helide, puudutuste, nägemise ja lõhnade
kasutamine äratab keha sisemise ravitoime. Mõistes, et keskkond on tegelikult
meie laiendatud keha, olen tutvustanud naljakaid kogemusi elustamaks ühendust
meie sisemise ja välismaailma vahel. Kuid eelkõige on see “Täiusliku tervise”
väljaanne on kavandatud praktiliseks, rakenduslikuks ja väga
kasutajasõbralikuks raamatuks.
Tänu ravimise jätkuvale uurimisele olen täiesti veendunud, et tõeline tervis on midagi palju enamat kui laboratoorsetes uuringutes ebanormaalsete näitude puudumine; see on isegi rohkem kui vaimu-keha optimaalne integratsioon. Tervise olemuseks on kõrgem teadvuseseisund. Suured veeda nägijad on tuhandete aastate vältel kuulutanud, et kehaga tegelemise eesmärgiks on toetada valgustunuseisundit. Meie sisemine fookus nihkub selles seisundis egolt vaimule ning me mõistame, et tunnetaja, tunnetusprotsess ja tunnetatu on üks ja seesama. Aja ja ruumi piirangud muutuvad voolavaks, kui me mäletame end piirideta olenditena, kes on ajutiselt maskeeritud indiviidideks. Sellele terviklikkuse seisundile toetub kogu tervendamine. See on täiusliku tervise seisund. Mul on au teid juhtida sellesse sisemisse tervenemispaika, mis on väga lähedal teie praegusele asupaigale.
5.
Tasakaalu taastamine
Michelangelo kui skulptori geniaalsus seisnes tema võimes näha
tahumata marmorirahnus lõpuleviidud raidkuju. Ta eesmärk ei olnud mitte
skulptuuri tegemine, vaid juba olemasoleva, kivisse vangistatud skulptuuri
vabastamine. Tasakaalu taastamise puhul tehakse põhiliselt sedasama: tegu ei
ole endale uue olemuse loomisega, vaid oma varjatud olemuse päevavalgele
toomisega. Tegemist on eneseavastamisprotsessiga.
See avalduda püüdev
varjatud olemus on täiuslikus tasakaalus, aga niisugust tüüpvõtet, millega seda
esile tuua, pole olemas ja igaüks jõuab tasakaaluni omamoodi. Enamikul
inimestest pole mingit ettekujutust, kes nad tegelikult on – või paremal juhul
on nende ettekujutus väga piiratud –, sest nad ei oska näha oma põhiolemust.
Tasakaalutus varjab selle nende eest, nagu mudane vesi varjab järvepõhja.
Samuti nagu nälg ja janu, on inimkehasse sisse programmeeritud ka
tasakaaluinstinkt. Ajurveda praktika püüab inimesele tuua tagasi tasakaalu ja
samal ajal lasta tema põhiloomusel esile tõusta. Tegelikult on need ühe
protsessi kaks külge, nagu nähtub järgnevast haigusloost.
Enda
arvates polnud Norman, kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kirjanik, end
korralikult välja maganud kolmkümmend aastat. Normanil oli klassikaline Vata unetus: niipea kui ta voodisse läks,
hakkas ta kohe tuhande asja üle muretsema ja sada päevamuljet keerlesid ta
peas. Ta ei suutnud neid eemale tõrjuda, ta kuulis kella tiksumist, kraani
tilkumist ja tänavakära, kogu öö viskles ta rahutult ja tundis, et magab ainult
poole tunni kaupa.
Minu juurde tulles oli
ta väga mures, sest ükski paljudest läbiproovitud vahenditest – öistest
viskinapsidest kuni barbituraatideni – polnud kuigi
kauaks aidanud. Aja jooksul oli ta oma saatusele alistunud, ent üksnes
näiliselt. Tegelikult kartis Norman magamaminekuaega ja lükkas seda igal ööl
nii kaugele, kui vähegi sai. Ta kõrval oli hunnik ajakirju, mida ärgates
lugeda. Kui ta oli lugemiseks liiga rahutu, sammus ta toas edasi-tagasi, läks
vannituppa, võttis keset ööd kerget einet või pidas oma unetute sõpradega pikki
öiseid telefonivestlusi.
Lugenud ajurvedast ja
saanud teada prakriti süsteemist ning teinud
läbi prakriti testi, ütles ta nukralt: “Kõik
on siis sellepärast, et ma olen Vata, eks
ole?”
Ma ütlesin talle: “Tegu
on kindlasti Vata tasakaalutusega, aga see ei
tee teist veel Vata tüüpi inimest.” Ta oli
üllatunud. Põhjalik läbivaatus tegi selgeks, et ta on tugeva Vata koostisosisega Pitta.
Unetuks ei teinud teda aga mitte Vata, vaid Vata tasakaalust väljapaiskumine, mille põhjustas
eelkõige pidev vaimne tegevus: Norman oli töötanud oma kirjutiste kallal päevad
ja ööd, korrapärast eluviisi polnud ta ealeski tõsiselt võtnud. Kui ta oleks
reeglipärast elu elanud, poleks ta Vata
aastate jooksul nii halba seisundisse sattunud.
Et Norman näeks end
sisimas siiski tervemana, seletasin talle, kuidas toimib tasakaal ja kuidas
ajutine tasakaalutus muutub püsivaks.
Sajad termostaadid
Keha iga talitlus püüab
tagasi pöörduda teatavasse punkti, mis on nagu termostaadi seadepunkt.
Tegelikult on kehatemperatuuri muutumises väga palju sarnasust termostaadi
tööga. Temperatuur tõuseb, kui jooksete pool miili või istute saunas, aga kui
olete selle tegevuse lõpetanud, langeb keha temperatuur tagasi 36,6 °C. See on
teie keha termostaadi seadepunkt, mille loodus on evolutsiooni käigus välja
kujundanud. Loodusseadused ei ole jäigad – tavapärasest 36,6 kraadist võib
ajuti kõrvale kalduda, aga kui kehatemperatuur kaldub kõrvale liiga palju või
liiga pikaks ajaks, võivad tekkida ebameeldivad vastukajad.
Inimfüsioloogia keerukuse üks peapõhjusi on see, et meis on sajad
termostaadid, millest igaüks allub oma kindlale loodusseaduste kogumile, meil
pole mitte üksainus tasakaalupunkt, vaid neid on palju. Nende omavaheline
koordinatsioon on lausa imepärane. Võiks arvata, et näiteks veri on mingi biokemikaalide segadik, kui arvesse võtta, milline tohutu
hulk mitmesuguseid hormoone, toitaineid ja erinevaid käskjalgmolekule seal
ringi triivib. Tegelikult on aga veres nii täpne tasakaal, et kõik molekulid
lähevad täpsel ajal täpselt vajalikus koguses täpselt sinna, kuhu on tarvis.
Niisamuti suudab aju
ilma segadusse sattumata jälgida kõiki meie termostaate. Tillukene hallolluse
osa otsmikuajus – hüpotalamus, mis kaalub umbkaudu
viis grammi – tasakaalustab imetlusväärse hulga erinevaid talitlusi, hõlmates
rasvade ja süsivesinike ainevahetust, und ja ärkvelolekut, isu, janu,
seedenõresid, vedelike hulka, kasvu, kehatemperatuuri – kõike, mis kehas toimub
automaatselt. Hüpotalamus (vahel kutsutakse seda ka
“aju ajuks”) kannab hoolt selle eest, mille peale inimene ise ei pea mõtlema.
Järelikult on tasakaal
intelligentsuse funktsioon. Tegelikult me pole termostaatide kogumid, sest
termostaat ei saa ise end reguleerida, nagu saame meie. Inimene sünnib oma
algse seadepunktiga – see ongi prakriti või
kaasasündinud loomus. See juhib, aga ta on ka mõjutatav. Ütleme, et keegi
sündis Pitta-Vata loomusega nagu Norman. Seda prakriti’t võib illustreerida lihtsa diagrammiga:
PRAKRITI
Sünd kui lähtepunkt
määrab ära kolme dosha ideaalse tasakaalu
terveks inimese eluajaks. Kõik keha sajad termostaadid alluvad sellele
juhtseisundile, nagu nad alluvad ka hüpotalamusele.
Aga dosha’sid saab mõjutada palju kergemini
kui hüpotalamust. On teada, et Vata’t
lisavad sellised mõjurid nagu külm ilm, kuiv õhk või tuul, hirm, vürtsise toidu
maitse ja liiga hiline ülevalolek, mis kõik nagu lausuksid kehale: “Vata’t juurde!” (Pitta’l
ja Kapha’l on oma katalüsaatorid.)
VIKRITI
Nüüd tundub, et ta on Vata-Pitta, sest sellised igapäevased mõjurid nagu
toit, kehaline koormus, uni ja emotsioonid on viinud dosha’d
uude asendisse. Dosha’sid mõjutab vähemal või
suuremal määral kõik, mida inimene mõtleb, ütleb, teeb, näeb, kombib, haistab
või maitseb. Uude asendisse liikunud, peaksid dosha’d
tasakaaluinstinkti järgides seejärel jälle oma algseisundisse tagasi pöörduma.
Normani puhul läks midagi valesti.
Tumeda ala peal on nüüd
tühimik, mis kujutab aja jooksul kogunenud tasakaalutust. Ajurvedas kutsutakse
seda tasakaalutust vikriti’ks – “loodusest
kõrvalekaldumiseks”. Nõnda on kaks terminit – prakriti
ja vikriti – vastandid. Üks viitab
sellele, mis inimeses on loomulik, teine loomuvastasele. Dosha’sid
ei saa sundida sünnipärasest soodsamasse seisundisse, see ainult viiks loodusest
eemale. Jätke einestamata – ning te lisate veidi oma vikriti’le;
olge kogu öö üleval – ja vikriti’le lisandub
veel enam. Vale toit, valed magamisharjumused, negatiivsed emotsioonid ja
füüsiline ning vaimne pingutus lisab igaüks ellu veidi loomuvastasust, kuni
ollakse lõpuks kõigist kõige loomuvastasemas olukorras – väljaarenenud
haigusseisundis.
Samal ajal muutub ka
ettekujutus enesest – positiivsete reageeringute asemel ilmub ikka rohkem
negatiivseid. Vikriti teeb inimese igasuguste
stresside suhtes tundlikumaks. Ta muudab peened tunded tuhmiks. Kui paljud
meist on veel võimelised lapseliku süütusega armastama ja usaldama? Me oleme
oma rakud täis tuupinud kõiki neid hülgamise-, pettumise- ja kahtlusekogemusi,
mis risustavad meie minevikku. Võite end pidada sündinud muretsejaks või
eluaegseks unetuks, pessimistiks või virisejaks, aga unustate ära, et selleni
jõudmiseks on teil kulunud aastaid.
Normani vikriti’s on Vata dosha seisund väga tõsiselt halvenenud. See pole
üllatav, sest Vata dosha
läheb tasakaalust välja kõige kergemini. Vata’le
ei meeldi kõva lärm, rahvarohkus ja kehalised ebamugavused. Kui te näiteks
sõidate inimesi täistuubitud linnalähedases rongis, registreerib keha selle
kogemuse kui stressi. Mida rohkem te sõidate, seda enam saab kannatada Vata. Mõne aja pärast äratab juba üksnes mõte
rongiga tööle sõitmisest ebameeldivaid tundeid. Harjute nendega, aga ei ole
kunagi õnnelik. Niimoodi juhivad dosha’d meid
õiges suunas ja eemale valedest harjumustest.
“Õige” tähendab
lihtsalt looduslähedast. Õige on anda Vata’le
iga päev veidi täielikku rahu ja vaikust, see aitab Vata’l
leida tasakaalu. Väär on teda ärritada – vali lärm ja rahvasumm ajavad Vata veel enam tasakaalust välja. Homme ja ülehomme jälle
samasse rongi astudes võite küll mõtelda: “Igaüks peab ju oma leiba teenima.”
Ent miski ei tee Vata’le seda kogemust
meeldivaks. Ja see on õnn, sest teie ainus lootus täiuslikku tasakaalu
saavutada peitub iga dosha instinktis, millega
ta paneb vastu väärale kohtlemisele ja püüab naasta oma lähteasendisse.
Normanil oli väga kerge
selles kõiges oma olukorda ära tunda. Ma toonitasin: “Meie ühiskonnas on
loomuvastaseks Vata-Pitta’ks muutumine väga
iseloomulik, kui arvesse võtta ümbritseva keskkonna kõiki mõjutusi. Aga vikriti on ainult mask, stressist kujunenud näivus.
Selle all on ikka too algne seisund – ainulaadne Vata,
Pitta ja Kapha
kombinatsioon, inimese tegelik olemus. Kui see taastada, kaovad Vata sümptomid. Ajurveda võlu seisnebki selles, et
ta tervendab inimesi, andes neile tagasi nende parima olemuse.”
Järgmise sammuna sai
Norman tema dosha’sid rahustava uue päevakava.
Andsin talle Vata’t tasakaalustavate asjade
nimekirja. Seda tasakaalustumisprotsessi kutsutakse dosha
rahustamiseks. (Selle peatüki lõpus leiate kolme dosha
rahustamise üldsoovitused. Edaspidi, kui räägime
põhjalikumalt ajurvedast, kõneleme ka detailidest üksikasjalikumalt.)
Nimekirjas oli esikohal täpne päevaplaanist kinnipidamine. Normanil kujunes
kiiresti oma kindel õhtune rituaal.
“Tund aega enne magamaheitmist lähen sooja vanni – suvel on vannivesi veidi
jahedam. Siis masseerin viis minutit seesamiõliga kergelt oma laupa, meelekohti
ja jalgu ning joon klaasitäie piima rasayana’ga.”
(Rasayana’d on ravimtaimesegud. Ajurveda
kasutab sadu rasayana’sid ja Normani arvates
on kõige üldlevinum rasayana
– biochavan – väga mõjus, aga on olemas
ka seda asendavaid ajurveda ravimtaimi.)
“Siis ma istun vaikselt
ja loen kakskümmend minutit. Mind lõõgastab kõige enam luule või inspiratsiooni
ajel loodud kirjandus. Lõpuks kustutan tule, kuulan rahustavat muusikat, kuni
jään uniseks – ja siis lähen kohe magama.
Olen sellest korrast
juba mitu kuud kindlalt kinni pidanud ja mul õnnestub raskusteta uinuda ning
magada vähemalt kuus tundi järjest. Sellest piisab, et end järgmisel päeval
puhanuna tunda.”
Kokkuvõttes on see väga
õnnestunud lahendus probleemile, mille all kannatavad miljonid inimesed ilma
mingit abi leidmata, kuigi keskmiselt iga viies ameeriklane võtab korrapäraselt
unetablette. Asi pole mitte üksnes unetusest lahtisaamises, Normanil on
tasakaalu saavutamisest olnud muudki kasu. Tal pole enam sagedasi
külmetushaigusi ega mitmeid väiksemaid valusid ja vaevusi. Kadunud on
muretsemine ning rahulolematusetunne, mis olid saanud osaks Normani loomusest.
Ta näeb üldse ise värskem välja ja ka elu paistab tema silmis värskem.
Haiguse kuus faasi
Aastatuhandeid on
arstiteadus püüdnud ravialust ja tema loomust näha tervikuna, see pole ajurveda
eripära. Siiski oleme läänes olnud lummatud teadusmeditsiinist, mis selgitab
haigust üksnes kehast lähtudes. Nüüd mööndakse lääne meditsiiniski, et haiguse
lähtekoht võib olla nii keha kui ka vaim. Praegu, “keha ja vaimu meditsiini”
sünniajal, pole enam selge, kas neid kahte üldse ongi võimalik lahutada. Äkiline
vaimne vapustus, nagu näiteks abikaasa surm, võib tekitada segaduse kehas,
halvata immuunsüsteemi ja anda haigusele vaba tee. See aitab selgitada, miks
hiljaaegu leseks jäänute seas on suremus hoopis suurem, võrreldes kogu
rahvastikuga, ning leida loogilise põhjuse, miks üksikud naised, kellel pole
võimalust teisi emotsionaalselt toetada, haigestuvad sagedamini rinnavähki.
Vaimu ja keha
arvestavatel selgitustel on nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks tavatseti enne
ütelda, et kopsupõletik algab, kui pneumokokid
tungivad kopsudesse ja hakkavad seal kontrollimatult paljunema. “Keha ja vaimu
meditsiinis” on iga selgituse juured varasemas ajas, hetkes, mil negatiivne
vaimne mõju nõrgestas immuunsüsteemi. See on puht kehalisest selgitusest laiem,
aga kahjuks siiski üsna ebamäärane. Vaim ja immuunsüsteem mõjutavad lakkamatult
teineteist ja arstid ei suuda täpselt tabada seda kriitilist hetke, mil
negatiivsete mõtete ja keha valgete vereliblede vahel sünnib kompromiss.
Ajurveda võimaldab olla
palju täpsem. Vanade tekstide järgi on haigusprotsessil kuus faasi või astet.
Esimesed kolm on nähtamatud ja neid võib seostada kas keha või vaimuga,
viimases kolmes faasis tekivad tundemärgid, mis on ilmsed nii patsiendile kui
ka arstile. Igal astmel on tegemist tasakaalutusega, aga protsessi kestel selle
ilme muutub.
1. Kogunemine
e akumulatsioon – protsess algab ühe või mitme dosha
kogunemisega.
2. Kuhjumine
e agravatsioon – liigne dosha
kuhjub, kuni ta ületab oma normaalsed piirid.
3. Levimine
e disseminatsioon – dosha
liigub edasi kogu kehasse.
4. Lokaliseerumine
– ringiliikuv dosha jääb pidama kuhugi, kus ei
ole tema koht.
5. Ilmnemine
e manifestatsioon – tekivad kehalised haigustunnused selles kohas, kus dosha paikneb.
6. Puhkemine
– haigus lööb välja täies jõus.
Oletame näiteks, et
liigselt on kuhjunud Pitta’t – võib–olla olete
Pitta tüüpi inimene, kes on tugeva stressi all
või tunnete end väga kuumal suvel ebamugavalt. Kui Pitta’t
on juba liiga palju kogunenud, hakkab ta kehas ringi liikuma ja lahkub neist
kohtadest, kus ta peaks püsima. Jalamaid leiab liigne Pitta
koha, kus on ama’t (toksilist jääkainet) ja
“kleepub” ama külge.
See sündmus viib lõpule
haiguse kolm esimest astet. Lääne arst selles staadiumis veel haigust ei
diagnoosi, sest pole ühtegi käsiraamatus kirjeldatud kõrvalekallet, aga
ajurveda seisukohalt on selge, et keha pole enam päris terve. Kui te olete oma
keha suhtes väga tundlik, võite tajuda dosha
tasakaalutuse tekkimise algust. Igaüks teab neid vaevumärgatavaid muutusi, mis
eelnevad külmetushaigusele või gripile. Paljude teiste haiguste puhul väljendab
“tujust ära olek” ähmast ebamugavustunnet, mille täpsemat kohta ega olemust ei
õnnestu kindlaks teha. Tavaliselt teeb see nõutuks arsti, kes püüab leida
selgeid sümptomeid, kuid kuuleb ebamääraseid kaebusi valu ja vaevuste,
lihasnõrkuse, kerge palaviku või lihtsalt pikaajalise väsimuse üle. Seda sorti
hoiatav aimus kehas eelneb isegi äkilisele südameatakile või ajurabandusele,
need tulevad tegelikult väga harva äkki. Tavaliselt dosha’d
hoiatavad ohvrit, aga tema ei võta neid kuulda.
Kui dosha
on kuhugi pidama jäänud, juhatab see sisse neljanda faasi, kus hakkavad ilmnema
esimesed selged haigustunnused. Kui Pitta on
koha sisse võtnud nahas, võib tunda vähest kihelust või põletikku. Kui Pitta on maos, võivad esineda kõrvetised või
maohäired. (Haigustunnuseid ei põhjusta sugugi ainult Pitta.
Iga dosha võib paigutuda kuhu tahes. Kui
liigne Vata asetseb liigestes – see on tema
jaoks üks tõenäolisemaid kohti, sest liigestesse koguneb kergesti ama’t –, annab tunda liigesevalu.) Miski muu peale
nende ebamääraste märkide ei näita veel, et tõsine haigus on juba silmapiiril.
Kuna ajurveda tegeleb
keha väga peente tasanditega, on võimalik leevendada ka selliseid sümptomeid
nagu seletamatu valu, ärevus, masendus, väsimus jne. ning see tundub Lääne
meditsiini seisukohast üsna müstiline. Lääne meditsiin peab neid psühhosomaatilisteks vaevusteks – see tähendab, et neid
peetakse seotuks patsiendi ajutegevusega. Tegelikult on põhjuseks dosha tasakaalutuse varajased staadiumid. 1., 2. või
3. faasis on vaevustega kerge hakkama saada, siis on võimalik tulemusrikkalt
kasutada dieeti, ravimtaimi, kehalisi harjutusi, päevarežiimi ja erilist keha
puhastusviisi – panchakarma’t (sellest
kõneleme edaspidi).
Kui on tegu väljakujunenud haigusega, on kehakoed sagedasti juba nii kahjustunud, et üksnes nende menetlustega ravida pole enam võimalik. Siis tuleb pöörduda ajurveda muude, keerulisemate ravimeetodite poole või võtta isegi appi Lääne meditsiin, mis on kohane igasuguste ägedate haigusseisundite puhul.
Kuidas teada saada,
millal haiguse 4. faas oma sümptomitega algab? Enamikul üle 40–aastastel pole
vaja liiga kaugele vaadata, sest neil esineb masendavalt sageli ebamääraseid
valusid ja vaevusi. Aastate jooksul koguneb toitumise, käitumise ja tundeelu
tasakaalutuse tõttu kehasse ama ja see
püüab kinni hulkuva dosha. Ent häirekella
löömiseks pole siiski põhjust. 4. faasis ei väida keha, et olete tõsises
hädaohus, vaid ütleb, et peate oma koed kuhjunud dosha’dest
puhtaks tegema. Kui see tehtud, lähevad Vata, Pitta ja Kapha
uuesti tasakaalu. Dosha’dega “kõnelemine”
toimub sel teel, et teete oma toitumises ja päevaplaanis lihtsaid muudatusi,
see võib olla väga tulemuslik isegi tõsise haiguse puhul.
Kuidas oma dosha’sid
tasakaalustada
Järgnevatel
lehekülgedel annan üldised soovitused Vata, Pitta ja Kapha
tasakaalustamiseks. Selleks kasutatakse igapäevaelu nelja valdkonda:
Toitumine Päevakava
Kehaline tegevus Aastaaegade arvessevõtmine
III osas käsitlen
iga valdkonda omaette alapeatükis, praegu räägime neist üldisemalt, et te
saaksite aru, kuidas dosha’sid mõjutada –
kvantkeha arvesse võtva elu puhul on neid teadmisi vaja nagu aabitsatõdesid.
Üks tähtis hoiatus:
siin antavad juhised on mõeldud üksnes haiguste ennetamiseks. Nad ei
kõlba haiguste raviks ega asenda arstiabi. Haiguse sümptomite puhul on küll
tähtis taastada dosha tasakaal, ent see pole
veel kõik. Ajurveda ettevalmistuse saanud arst peab teid põhjalikult läbi
vaatama ja kätte juhatama nimelt teie olukorrale kohase ravirežiimi.
Muidugi on järgnev
teave ka kõigi hea tervisega inimeste jaoks väärtuslik. Nende seisukohtade
väljatöötamiseks on kulunud viis aastat, arvesse on võetud iidsete ajurveda
kirjapanekute tarkusi ja India praeguste ajurveda asjatundjate teadmisi, samuti
meie oma kogemusi tuhandete patsientidega Ühendriikides asuvas Chopra Center’is.
Palun suhtuge siin
pakutud nõuannetesse mõistvalt. Need pole jäigad ahistavad reeglid. Tasakaalu
võib taotleda kogu eluaja ja seda ikka mitte saavutada, sest dosha’d muutuvad iga tund, iga päev ja iga minut. Ja
siiski on tasakaalu saavutamine kõigest kõige lihtsam. Loodus on kehale
vajalikud instinktid sünnipäraselt kaasa andnud, meie juhtnöörid üksnes aitavad
neid instinkte nähtavale tuua ja teravdada.
Enamikule inimestest on
kõige hullem ahvatlus toit. Küllap igaüks meist liialdab veidi, pidades mõnd
toitu enda jaoks kas heaks või halvaks. Et ajurveda räägib palju toidust, võib
ka seda hõlpsasti pidada niisuguste painavate toitumismõtete toetamiseks. Aga
kui asja õiges valguses näha, on kogu see uus teave lihtsalt keha äratamise
moodus. Ajurveda ei kirjuta ette, et üks toit on “õige” ja teine on “vale”.
Selle asemel avastate õige ja vale ise oma dosha’sid
kuulates.
Nii et ärge takerduge
üksikasjadesse, kas toit on liiga kuum või liiga külm, liiga raske või liiga
kerge, liiga õline või liiga kuiv. Iga kord, kui dosha
liigub, võiks kasutada mõnd toitu, et ära hoida tasakaalutust kehas. Aga kui
tasakaalusse nõnda suhtuda, mandub tasakaalu otsimine kiiresti fanatismiks. See
aga pole enesetundmise tee. Iga päev toimub inimese ja ta keha vahel vestlus;
järgnevad soovitused näitavad, missugust juttu teie kehatüübile meeldib
kuulata.
Üldsoovitused elu
tasakaalustamiseks
Vata’t tasakaalustab
• harjumuste korrapärasus • küllaldane toit
• soojus • vaikus
• tähelepanu pööramine • seesamiõli massaaž
vedelikule (abhyanga)
• stressitundlikkuse •
piisav puhkus
vähendamine
Et Vata
on dosha’de kuningas, on tema tasakaalustamine
igaühe esmane ülesanne; kui Vata on jälle
korras, järgnevad talle Pitta ja Kapha.
Vata dosha
tasakaalustamise võtmeks on korrapärasus. Vata
on nii tundlik ja reageerib nii kiiresti muutustele, et võib kergesti langeda ülestimuleerimise ohvriks. Vata
inimesed elavad õnnelikult vaheldusrikkuses, aga kui olukorrad liiga palju
muutuvad, saab nende erutusest üleväsimus.
Sellepärast tunnevad nii paljud Vata’d end
kurnatuna ja närvilisena. Nende rahutust põhjustab see, et Vata
dosha ei suuna enam õigesti nende keharütme.
Korrapärase söömise, magamise ja kehalise liikumise asemel haaravad tasakaalust
väljas Vata’d toitu siis, kui saavad, jätavad
söögiaegu vahele, harrastavad kehalist liikumist hooti ja lähevad hilja magama.
Selline elu on
kõikidele dosha’dele halb, aga Vata jaoks eriti. Paljud Vata
tüüpi inimesed on takerdunud just niisugusesse ellu. Kahjuks on nad harjunud
samastama korrapäratust ja vaheldusrikkust. Kõigepealt tuleks hakata oma
eluviisi tasakaalustama, pöörates iga päev veidi rohkem tähelepanu korrapärale.
Kui
teis ilmnevad Vata tasakaalutuse märgid, aitavad järgnevad soovitused teil päevaplaani ümber
kujundada Vata dosha’le sobivamaks.
• Puhake rohkesti – see on kõige tähtsam igasuguse Vata häda korral. Kui tunnete, et sunnite end tagant
või teete midagi liiga palju (kaasa arvatud vaimne tegevus), peatuge ja puhake
viis minutit. Äärmiselt tähtis on ka igal öösel piisavalt magada; ei tohiks
unetusele alistuda, isegi kui see on kestnud aastaid. Peale une on parimaks
puhkuseks sügav lõdvestumine meditatsioonis. Me soovitame kõigile patsientidele
põhjalikuks lõdvestumiseks õppida meditatsiooni. Kõige rohkem saab sellest kasu
Vata dosha,
mis väljub täiesti rahunenuna ja värskena juba mõneminutilisest
transtsendeerumisest – nii nimetatakse
meditatsioonitoimingut.
• Meditatsioon annab ka hoopis sügavamat kasu. See soodustab vaimu ja
keha ühendamist tervikuks, mis omakorda võimaldab keha loomulikel tsüklitel
läbi teha täisringi, nende algus, keskpaik ja lõpp kulgevad ühtlaselt. Kui Vata’d leiavad, et teostumus
on nende alatine sisemine seisund, mitte nagu haruldane lill, mida peab taga
otsima, siis on nad astunud tohutu sammu edasi eneseleidmise teel.
• Püsige soojas – Vata on külm dosha ja soojus teeb teile head; Vata
on kuiv, nii et garanteerige piisav õhuniiskus. Samuti on soovitav vältida
tõmbetuult, sest Vata on õhu liikumise suhtes
äärmiselt tundlik.
• Sööge Vata’t rahustavat toitu
(vaadake 191. lehekülge).
Samuti on tähtis süüa
korrapäraselt, sest tühi kõht põhjustab Vata dosha seisundi halvenemist. Kui Vata
inimesed tunnevad end haigena või ei söö enam regulaarselt, jäävad nad kiiresti
kõhnaks. Neil on toitu vaja kogu päev läbi, kuigi nende isu tavaliselt kõigub.
Sööge kindlasti kolm korda päevas, hommikueine olgu soe, toitev ja tugev –
näiteks soe teraviljapuder. Veidi värsket ingverit enne einet ergutab isu ja
soodustab seedimist.
• Et vältida veetustumist, jooge päeva jooksul palju sooja vedelikku.
Parim on Vata taimetee, mida võib posti teel
tellida; seda võib juua päevas kuni neli tassitäit. Vältige väga külmi toite ja
jooke.
• Hommikuti masseerige keha seesamiõliga. Seda ajurveda tavatoimingut
kutsutakse abhyanga’ks.
• Hommikuti enne mediteerimist olge tükk aega soojas vannis või duši
all. Niiske soojus mõjub hästi Vata’st
tingitud valudele ja vaevustele.
• Vältige vaimset pinget ja üleerutumist.
Vali muusika, vägivallafilmid ja kauane telerivaatamine (eriti õhtuti)
halvendavad Vata seisundit.
• Tehke oma ümbrus heledaks ja erksaks. Vata
reageerib soodsalt päikesepaistele ja erksatele värvidele. Haiguse puhul on hea
istuda suletud akna all päikese käes. Aga ärge andke järele kiusatusele enne
tervenemist kas või natukesekski ajaks välja minna. Kohtuge inimestega, kes
teid rõõmsaks teevad, lugege humoorikaid teoseid, jälgige kergeid, naljakaid
meelelahutuskavu. Kasulik on kõik, mis toob esile Vata
loomuliku entusiasmi ja vähendab murelikkust.
• Kui tegelete Vata
tasakaalustamisega, ärge jooge alkoholi. Vata
paneb pahaks iga liiki ergutusvahendeid, ka kohvi, teed ja nikotiini. Vata tasakaalutuse suhtes tundlikud inimesed peaksid
neid kõiki kasutama ettevaatlikult. Ideaalne oleks neist täielikult loobuda.
• Vata’del on talvel ninaõõned
enamasti kuivad ja seetõttu esineb sageli külmetushaigusi. Selle
tasakaalustamiseks võtke sõrmeotsale tilk seesamiõli ja hõõruge see õrnalt ühte
ninasõõrmesse; tehke sedasama teise ninasõõrmega. Nüüd pigistage nina kahe
sõrmega kinni ja hingake sisse, siis laske sõrmed kohe lahti, seejärel
pigistage jälle nina kinni, et seesamiõli ninaõõnde tõmmata – aga ärge
pingutage ega püüdke nina vägisi lahti saada.
See menetlus rahustab
eriti kuiva külma ilma korral – paljud Vata
tüüpi inimesed on täheldanud, et sellest on külmetushaiguste ja gripi vastu
tublisti abi –, kuid ühtlasi ta toniseerib ninakõrvalkoopaid
ning seda võib kasutada igaüks, mitte ainult Vata’d.
Ravi võib päevas teha kuni kaksteist korda. (Aga kui nina on kinni, ei tohiks
selle ravimenetlusega liialdada; õli tüsistab Kapha
dosha’t,
mis on sagedasti kroonilise ninakõrvalkoobaste
põletiku põhjuseks.)
Pitta’t tasakaalustab
• mõõdukus •
looduse ilu nautimine
• puhkuse ja tegevuse tasakaal •
jahedus
• tähelepanu pööramine •
ergutusainete vähendamine
puhkeajale
Pitta tasakaalustamise võtmeks on mõõdukus. Ärge end liiga
tagant kihutage. Kõigist kehatüüpidest on Pitta’le
antud kõige rohkem sisemist tarmu, pealehakkamist ja energiat. Pitta inimesed lausa ründavad elu ja neile isegi
meeldib ennast proovile panna – mida raskem, seda parem. Aga see sisemine hoog
võib neile vahel ka hukatuslikuks saada. Pitta
annab kergesti süttivat energiat. Kui te seda kuritarvitate, põletab see teid
läbi. Meie maailma tööhullud on tavaliselt tasakaalust välja läinud Pitta’d, eriti kui nende emotsionaalne alatoon on
vihane ja ründav.
Kui Pitta
tüüpi inimesed näevad endas teatavaid ohumärke – eelkõige emotsioonide
meeldivuse ja söögiisu mõõdutunde kadumist –, peavad nad teadlikult tagasi
tõmbuma. Pitta’le on samuti tähtis loomupärane
loodusearmastus. Kõik alljärgnevad punktid ütlevad, et Pitta
jaoks on hea selline elu, mis järgib kuldset keskteed.
Kui ilmnevad Pitta tasakaalutuse tundemärgid, aitavad järgmised näpunäited tasakaalustada päevakava
ja muuta see Pitta dosha’le hulga meelepärasemaks.
• Võtke endale aega ja tõmmake hinge – elu põhirütmis peavad
vahelduma puhkus ja tegevus. Et Pitta’del on
nii suur teovõime, kipuvad nad ära unustama päeva puhkuse poolt. Tööpäeva lõpus
on vaja leida rahusaareke. Sööge kiirustamata õhtust, tõmmake telefon
kontaktist välja ja vältige kindlameelselt kiusatust tööd koju kaasa võtta.
Meie kõigi rahusaareke on tegelikult meie sisimas olemas. Tasakaalust väljas Pitta’del kaob see sageli meelest.
• Meditatsioon on väga kasulik vahend siserahu
ja tasakaalu saavutamiseks. See tuletab ka meelde, et hoogsa tegevuse eelduseks
on puhkus. Heade jooksjate saladus ei peitu sugugi mitte nende sammu pikkuses,
vaid jõus, mida nad enne esimest jooksusammu endasse on kogunud. Kui Pitta’d avastavad, et jõud ei tähenda üldse
agressiivsust, astuvad nad suure sammu edasi oma tõelise olemuse avastamise
poole.
• Üleliigse Pitta vastu toimib
igasugune jahedus. Magamise ajal hoidke toas temperatuur alla 20 kraadi ja ärge
olge ülearu kaua soojas vannis, niiske kuumus võib teha teid uimaseks või panna
südame pööritama, kui Pitta on tasakaalust väljas.
Ülekuumenenuna ärge jooge liiga palju külma vett,
vaid asetage hoopis otsmikule ja kaela taha jahe kompress. (Ajurveda peab
halvaks seedetuld kustutava jäise vee joomist.) Samuti on kasulikud mitte väga
hapud, jahedad, magusad joogid (õunamahl, viinamarjamahl, gaseeritud
soodavesi). Kuuma ilmaga või haiguse korral jooge kindlasti palju vedelikku;
neis tingimustes kalduvad Pitta’d higistama ja
kaotavad rohkesti vett. Posti teel saab tellida ajurveda erilist Pitta’t rahustavat taimeteed; päevas võib seda juua
kuni neli tassi.
• Sööge Pitta’t rahustavat toitu.
Tähtis on mitte üle süüa, mida Pitta’d kipuvad
tegema, sundides oma suurepärast seedimist liialt tugevasti tagant. Samas ei
taha te end ka ebamugavalt näljasena tunda – Pitta’d
kannatavad, kui nad peavad söögikordi vahele jätma. Äärmuseni minemise asemel
sööge kolm korda päevas kindla aja järel
mõõdukas eine. Seedimise korrapäratuse puhul aitab suhkru ja kardemoniga
maitsestatud soe piim Pitta’t uuesti tasakaalu
tuua. Kui teil on alati hundiisu ja hirmus janu, peate oma seedimist muutma
mõõdukamaks – seda saab teha Pitta’t rahustava
dieedi abil.
• Kui te tahate oma taltsutamatut söögiisu ohjeldada, ei maksa endale
toitu päris ära keelata. Selle asemel kärpige toidu hulka vähehaaval, alustades
umbes kolme neljandikuga tavalisest kogusest. Sööge niimoodi üks päev või paar
päeva ja siis vähendage toidukogust pooleni tavalisest. Nüüd peaks söödava
toidu hulk olema paras. Jätkake selle koguse kasutamist, aga kui tunnete end
ebamugavalt näljasena, tuleks tagasi pöörduda eelmise koguse juurde. Kui sööte
umbes kaks peotäit toitu iga söögikorra ajal, olete jõudnud ajurveda ideaalini.
(Seda režiimi soovitas Charaka – vanaaja suurim
ajurveda tundja.) Mõru toit vähendab söögiisu palju rohkem kui ükski muu
maitse, sellepärast proovige enne einestamist juua toniseerivat vett või süüa
mõrudest köögiviljadest, näiteks sigurist, salatsigurist, redisest jm.
valmistatud salatit.
• Vältige ergutusaineid, mis kõik lisavad Pitta’t.
Igasugune alkohol mõjub Pitta’le nagu õli tullevalamine (isegi leivas sisalduvat pärmi ei peeta Pitta tasakaalustamisel heaks). Seedetuld ei ole
vaja ergutada tühjade alkoholikaloritega. Kohvis ja tees sisalduv kofeiin kütab
teie energiat asjatult üles, samas kui seda tuleks hoopis taltsutada.
• Traditsiooniliselt peab ajurveda lahtistavat ravi (virechana’t) liigse Pitta
vähendamise parimaks viisiks, sest soolestiku lühiajaline tühjendamine jahutab
seedetuld. Üks kord nelja või kuue nädala tagant (aga mitte sagedamini) võib
enne magamaminekut sisse võtta supilusikatäie kastoorõli. Tavaliselt ärkate
siis öö jooksul kaks või kolm korda üles, et WC–s käia. Et vältida
veetustumist, jooge peale iga käiku klaasitäis sooja vett. Järgmisel päeval on
keha laisk ja lõtv, siis sööge väga vähe, jooge ainult mõni klaas
puuviljamahla. Kui sööte tahket toitu, siis vältige kõike raskesti seeditavat,
rasvast, külma ja õlist. Puhake rohkesti. Lahtisteid ärge tarvitage
soolevaevuste ja verejooksu puhul või siis, kui olete varem põdenud seedetrakti
haigusi.
• Hoolitsege selle eest, et teie toit, vesi ja õhk oleksid täiesti
puhtad, sest Pitta on igasuguse saastatuse
suhtes eriti tundlik. Toidulisandid – isegi kui neid üldiselt peetakse
kahjutuks – võivad ainevahetuse tasakaalust välja viia ja igasugune kõikumine,
ka väga väike, takistab teil täiusliku tasakaalu saavutamist.
• Vältige füüsilist ülepingutust ja
ülekuumenemist. Pitta’sid kurnab kuumus
kergesti. Nende kahvatu nahk ei talu liiga palju päikest ja annab tavaliselt
ise märku, millal peab päikese käest varju minema. Ajurveda soovitab suvel
mitte kiirustada. Algul olge päikese käes kümme minutit, vähehaaval jõudke kuni
poole tunnini ja kasutage kindlasti kaitsvat kreemi. Teil on parem väljas
viibida hommikuti ja õhtupoolikul, mitte keskpäeval.
• Viibige võimalikult palju väljas. Traditsiooniline ajurveda
soovitab Pitta tüüpi inimestele jälgida
päikeseloojangut, vaadata täiskuud ja jalutada järve või jõe ääres. Pitta dosha hindab
seda kõike. Üldiselt leiavad Pitta inimesed,
et ilus ümbrus soodustab rahunemist, sest see köidab nende tähelepanu, lihtsalt
verandal istumine seda aga ei tee. Vältige vägivallaga seotud raamatuid ja
filme – vapustavad ja erutavad elamused halvendavad Pitta
seisundit tugevasti. Leidke iga päev aega meeltülendavaks, humoorikaks ja
lõbustavaks tegevuseks – see aitab Pitta
teravust mahedamaks muuta ning juhib kõrvale kalduvusest liialt juurdlema
hakata endale seatud eesmärkide üle. Pitta’d
on niigi tõsised, teistest inimtüüpidest rohkem on neile tarvis ergutavat naeru.
Mõneski mõttes on see looduse poolt leiutatud parim ravim liigse Pitta vastu.
Kapha’t tasakaalustab
• ergutamine •
korrapärane liikumine
• kontroll kaalu üle •
muljeterohkus
• soojus, kuivus •
magusa vähendamine
Kapha tasakaalustamise võtmeks on ergutamine. Kapha dosha on oma
loomult tasakaalukas ja aeglane, see loob usaldusväärsuse ja kindluse. Aga
tasakaalu kaotanud Kapha’d klammerduvad liiga
tugevasti endise olukorra külge; nad vajavad ergutust silmale ja kõrvale, uusi
inimesi ja uusi sündmusi. Sama kehtib ka keha kohta. Ilma tegevuseta muutub Kapha tuimaks ja loiuks. See seostub otseselt tema
aeglase seedimisega. Kui toit ei seedi täielikult (või kui toit on raskesti
seeditav, õline või pole üldse seeditav), võivad toksilised jääkained (ama) organismi ummistada ja lõpuks kaasa tuua
haiguse. Kapha tüüpi inimesed on sellele
hädale eriti altid ja peavad kindlasti hoidma regulaarse kehalise liikumise
ning mitmekesise toitumisega oma sisetuld põlemas.
Kapha inimesed lähevad nii tasakaalu kui tasakaalust välja
aeglaselt, seda dosha’t on hea püsivas
tasakaalus hoida. Kui te täna Vata seisundit
halvendate, tunnete tõenäoliselt juba homme selle mõju. Aga liigset Kapha’t põhjustavat toitu võite süüa kogu talve ja
veast aru saada alles kevade tulekul, kui kogunenud dosha
“lahti sulab” ja te haigestute tüüpilisse kevadisse külmetusse või nohusse. Kui
vaatate kahekümne viie guna loetelu (lehekülg
54), märkate, et Vata’l ja Kapha’l
pole peale külmuse mingeid ühiseid omadusi. Seetõttu vajavad Kapha inimesed võrreldes Vata
inimestega täpselt vastupidist. Kapha
ergutamisstrateegia ja Vata puhkusereeglid
ongi seepärast vastandlikud. Vata’d sarnanevad
jänestega, aga Kapha’d elevantidega.
Kui teis ilmnevad Kapha tasakaalutuse märgid, aitavad järgmised näpunäited teie päevakava
domineeriva dosha jaoks palju sobivamaks teha.
• Otsige elus mitmekesisust. Kapha’del
on vaja teadlikult pingutada, et uusi kogemusi saada. Kodukolle ja kodu on
neile kallid, seetõttu liigset ringitormamise ohtu pole karta. Ent Kapha’del on tugev kalduvus muutuda loiuks ja see
toob kaasa depressiooni – paljude tasakaalustamata Kapha’de
häda. Nagu teistegi dosha’de puhul, on
meditatsioon väga kasulik: see aitab Kapha
inimestel avastada oma loomuse aluspõhjas peituva erksuse.
Tõeliselt ergutav pole elus mitte väline mitmekesisus, vaid meie
sisemine erksussäde. Loodus on meile andnud elava huvi uudsete mõtete, uute
nägude ja kõige uue loomise vastu. (Öeldakse, et inimene on ainus olevus, kes
ületab ookeani üksnes selleks, et näha, kuidas inimesed mujal välja näevad.)
Juba vähenegi mediteerimine viib varem ainult paraadi jälgimisega rahuldunud Kapha’d mõttele, et nad tegelikult tahavad ka ise
paraadiga ühineda. Kapha’del on kalduvus
omandada, nad koguvad ja talletavad kõike, mis nende teele satub – olgu see
siis raha, energia, positsioon või armastus. Kui nad avastavad, et pole vaja
kõigesse klammerduda ja oma püsikindlat jõudu võib kasutada hoopis muudatuste esilekutsumiseks, astuvad nad hiiglasuure sammu edasi oma
isiklikus arengus. Siis muutub kahekordseks Kapha
märkimisväärselt suur võime armastada ja ise armastatud olla.
• Sööge Kapha’t rahustavat toitu.
Kui olete Kapha tüüpi, on tähtis mitte süüa
liiga palju, sest kindlasti on teil kalduvus ülekaalulisusele. Söögiaegadel
joodav kuum ingveritee aitab teravdada nürinenud maitsmismeelt ja ergutab
aeglast seedimist, seda teeb ka peale einet näritud teelusikatäis apteegitilli
seemneid. Kui on tegu suurema ummistusega, soovitab ajurveda eelistada kuiva
toitu ja kootavat maitset. Kuiv röstitud leivaviil, õunad, küpsised, kurkumijuur ja palju tooreid juurvilju aitavad hästi
vältida liigset Kapha kogunemist ja
toniseerivad seedetrakti.
• Vähendage magusat. Kapha on
ainus dosha, mis samastub tugevasti maitsega –
magusaga. Hoolimata kaloritest lisandub Kapha’del
kaal, kui toidus on liiga palju magusat. Jäätise, piima, suhkruga magustoitude,
nisuleiva ja või vältimine (ajurveda peab neid kõiki magusaks) aitab sagedasti
parandada nohuse nina, ummistunud ninaurked, allergia ja uimasuse, mille all
kannatavad tasakaalustamata Kapha’d. Pika aja
jooksul võib liigne magus kaasa aidata suhkruhaiguse tekkimisele, see on tõsine
Kapha haigus. Õnneks on olemas
looduslik magustaja – naturaalne mesi –, mis on Kapha jaoks tõesti hea. Iga päev supilusikatäis või
kaks mett (ent mitte rohkem) aitab organismist liigset Kapha’t
eemaldada.
• Olge soojas. Kuna Kapha on ise
külm dosha, teeb soojus talle head. Kuiv
kuumus mõjub kõige paremini hingamisteede hädade – tüüpilise Kapha vaevuse puhul. Liigse Kapha
korral aitab sagedasti rinnale suunatud kvartslamp või soojenduskott selja all.
• Vältige niiskust. Kapha on eriti
tundlik külma ja niiskuse suhtes. Haigusetunde korral ärge laske oma ninale,
kurgule ja kopsudele ligi külma talveõhku.
• Vereringe ergutamiseks tehke kehale kuivmassaaži. Menetlust
kutsutakse garshana’ks (leheküljel 100) ja
seda tehakse eriliste toorsiidist kinnastega (neid saab tellida posti teel).
Liigse Kapha korral ei kasutata õli, sest Kapha on ise õline dosha.
Kogu keha energiline läbihõõrumine võtab aega viis kuni kümme minutit ning
mõjub üsna hästi; ärge ainult töötage nii tugevasti, et ära väsite. Kui kindaid
pole, asendab neid kuiv käsnkõrvitsast svamm.
• Jooge päeva jooksul sooje vedelikke, ent mõõdukalt, sest Kapha on juba isegi niiske. Ninakinnisusest
aitab lahti saada ja kurguhaigusi kergendada tee – ühes tassitäies vees
keedetakse veerand teelusikatäit kuiva ingveripulbrit ja kurkumijuuri.
Posti teel võib tellida ka Kapha’t rahustavat
erilist ajurveda teed. Seda võib juua kuni neli tassi päevas.
• Vajalik on regulaarne kehaline liikumine, soovitavalt iga päev. See
on parim viis, kuidas vältida mürkide kogunemist kehasse. Et Kapha’d on üldiselt tugevad ja lihaselised, teevad
nad noorena meelsasti sporti; täiskasvanuna on Kapha’del
enamasti istuv eluviis. Sellest on kahju, sest Kapha’dele
toob kehaline liikumine rohkem kasu kui teistele ja nad peaksid igas vanuses
olema aktiivsed.
• Haiguse puhul olge enda vastu ausad. Kapha’d
on väga vastupidavad ja neile meeldib kehaline tegevus; neil on ka kõrge
valulävi ning nad jäävad voodisse ainult väga haigena. Võtke asja rahulikult,
kui olete selles olukorras. Te olete tõenäoliselt kaks korda haigem kui enamik
inimesi. Kapha’d võivad muutuda üsna süngeks,
kui nad tunnevad, et nende eest hästi ei hoolitseta, nii et laske haiguse
korral oma sõpradel ja perekonnal endale rohkem tähelepanu pöörata.
• Kinnine nina on tavaline Kapha häda, mida saab vältida lihtsa tehnika abil:
lahustage neljandik teelusikatäit soola pooles tassis soojas vees. Seiske
valamu kohal ja valage natuke soolvett ühte pihku. Sulgege vasak ninasõõre,
kummarduge ette ja tõmmake teravalt paar korda vett paremasse ninasõõrmesse,
nõnda et vesi tungib ninaõõnde. Sulgege parem ninasõõre ja korrake sedasama
teise poolega. Ärge hingake sügavalt (et mitte vett kopsudesse tõmmata) ega
pingutage üle, kui nina on kinni. Võib-olla tuleb aevastus või hakkab teil nina
jooksma – see on hea. Vastavalt vajadusele korrake seda ravimenetlust kaks või
kolm korda. Ravi on mõjusam, kui sooja duši mõjul on eelnevalt ninaurke
limaskest pehmemaks muutunud. Kui tunnete valu või diagnoositakse teil ninaõõne
põletik, katkestage ravi otsekohe. Selle tehnika eesmärgiks on hoida ninaõõsi
toonuses, aga mitte ravida juba väljakujunenud haigusseisundit.