Meditatsiooni süda – see, mis annab sellele elu – on kaastunne. Selle põhialuseta on kõik teised praktikad tähenduseta. Õnneks on meelt võimalik koolitada kaastundlikuks ja niimoodi armastuse, empaatia, headuse ja teistest lugupidamise osas koolitatud meel on valmis praktiseerima Suurt Terviklikkust ehk dzogtšen’it, mida Tiibeti budismi ningma traditsioonis peetakse vaimse praktika tipuks. Tema Pühadus XIV dalai-laama õpetab Suurt Terviklikkust lihtsalt, kuid põhjalikult, kasutades alusmaterjalina 19. sajandi meistri Patrul Rinpotše kaemuslikku poeemi näitamaks, et sisekaemus ei saa kunagi olla lahutatud kaastundest. Suure Terviklikkuse praktiseerimisega võime ligi pääseda oma sisimale teadlikkusele ja elada seda tunnustades ja ilmutades. Tarkus ja kaastunne, mis sellisest sisekaemusest tärkavad, pole olulised vaid isiklikuks arenguks, vaid ka meie kollektiivse arengu ja maailmarahu seisukohast.
Jeffrey Hopkins on Tiibeti-uuringute UMA Instituudi asutaja ja president ning Virginia ülikooli Tiibeti budismi uuringute emeriitprofessor. Ta saatis kümme aastat Tema Pühadust XIV dalai-laamat inglise keele tõlgina loengureisidel ning on tõlkinud ja kirjastanud viisteist raamatut Tema Pühaduse dalai-laama suuliste õpetuste põhjal. Samuti on ta avaldanud arvukalt tõlkeid mitmesugustest tähtsatest budistlikest tekstidest.
